Ma olin spordipoiss. Tegin trenni alguses Tamme staadionil, hiljem ülikooli staadionil ja maneežis, nagu me Ujula tänava ja Emajõe vahel asunud sisehalli nimetasime. Tegin kergejõustikku. Või noh, käisin kergeraksus, nagu põhikoolis klassivend ütles. Tema mängis kossu – käis korvpallitrennis. Aga kergeraks ja koss olid tema keel,…
„Oleks au teiega vestella” – just niimoodi sõnum lõppeski. Rihard Oks võttis kunstiülikooli logoga tassist lonksu juba leigeks läinud kohvi ja tõstis pilgu oma Nõmme-majakese köögiaknale. Õunapuud tukkusid hommikuvalguses, vanaldane orav nosis tikripõõsa all päevalilleseemneid, öine niiskus tõmbus varju otsides koomale.
„Tahab minuga kohtuda,” turtsatas ta…

Misasi see on, et augusti lõpus on lehed juba kollased, lendlevad juhuslikus tuulehoos nagu pöörased, maanduvad teeservadesse ja säravad seal…

– Emake, mis sul seal kapi otsas on, selle vana suure plastmassist lambikupli sees?
– Seal on isa mandoliin, see sinises…
Eile nuputasin selle välja. Kuidas ma seda teen. Üles puua ma end ei taha, kahtlustan, et see on kohutavalt valus. Pealegi ei saaks ma vast korraliku sõlmega hakkama. Kujutan üpriski hõlpsalt ette, kuidas ma õnnetult aegamisi elust välja väänlen. Olgu ma nii õnnetu ja meeleheitel…
Kui jäädki teeks, mis kuhugi ei vii,ei saagi viia vana jalututJüri Üdi
„Vaata, ma panin su laua peale ühe väikse lõhnaõlitestri, Maria tõi Pariisist oma emale, aga too andis selle mulle, võta endale! Ta tõi mitu tükki,” ütles ema Evale. See võib olla kahtlane kraam, lääge,…
1. Kirikuvargus
Rohelises palitus pisike Saara sumpas läbi lumise väikelinna kiriku poole. Sahad, ninna tungiv suitsusaun, mööda vuhisevad Datsunid ja Sierrad. Külapood ja kakerdavad joodikud. Kirikukell. Saara viskas pilgu mäest alla, kus laius tiik. Vanad sumpasid vaevaliselt üles. Kes kohendas läkiläkit, kes sättis uhket soengut – kirikusse…
„Sulle tekib siia korts, kui sa vanemaks saad,” ütleb Juuni. Ta tõmbab oma näpuga mööda mu põske, kus asetseb joon, mida olen alati vaevumärgatavaks pidanud. Väike hall poolkuu näo vasakul küljel suunurga lõpus. Mul on sünnist saati viltune naeratus olnud ja see on aja jooksul…
Ühel sombusel sügisõhtul olid Edgar ja Helmi linnast koju sõitmisega hilja peale jäänud. Väljas oli pime, autodel olid kaugtuled sisse lülitatud ja kuigi juhid neid kohusetundlikult vastutulijale lähenedes välja klõpsasid, pimestasid need ikkagi Edgarit ja ta pidi olema palju tähelepanelikum kui valgel ajal sõites. Tavaliselt…

AnnaBakuu, 1993
Kreeka pähklid on otsas.
Enne kui Ašiq kodust välja läks, tõmbas ta kardina ette – algul peene pitskardina, nende peale paksud…

Halloo!
Ma ei tea, emme, ta tegelikult ei meeldi mulle nii väga, või selles mõttes, et üldse, ma saan aru, et…
Koputus oli olnud vaikne ja viisakas, aga kui Astra ukse avas, käis tal nõrkusehoog üle kogu keha ja silme ees lõi korraks kõik uduseks. Trepikojas seisis lüheldane prillidega mees Vene ohvitseri mundris.
Nüüd viiakse mindki, jõudis Astra veel mõelda. Oh issand jumal. . . .!
„Tere päevast!” ütles mees ootamatult…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.