$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
I know all there is to know about the crying game
I’ve had my share of the crying game
Autoraadiost immitses Boy George’i kaeblik hääl.
Vot see on ikka üks hea lugu, mõtlesin. Imalavõitu? Olgu siis pealegi imal. Mulle meeldibki, kui on imal, magus,…
Küsimus oli selles. Õigemini küsimusi oli palju. Aga see üks tuli otsustada kohe.
Sest juba homme ootas Korfu. Või siis ei oodanud. Kindlustuse tegin ära. Igaks juhuks. Et kui midagi minuga siiski juhtub. Infarkt, insult, putukahammustus, tromb, mõni madu salvab, neid on ju kõikjal,…
Ostsin jõulude ajal soodusmüügist Kalju Kruusa nimelise kaasaegse poeedi luulekogu – kas see on mingisugune luule?! Ja need y-d!!!
HAIGEKASSAKAARTI ENAM EI OLE
ei tea mida ette vytta
hakka füüsilisest isikust ettevytjaks
aga mis myttes ettevytjaks
Hedvig lebas mitmendat päeva tõvevoodis. „Diphtherie,” oli järeldanud saksa arst Salemi haigemajast ja kirjutanud valget pulbrit, mida tuli kolm korda…
Kuidas saavad ühe väikese inimese peas nii koledad mõtted tekkida, imestas Vivian mööda Trastevere tänavaid lonkides. Varakevadine Rooma oli teisipäeva pärastlõunal inimtühi. Eredast päikesest hoolimata mõjus linn kalgina, tänavaplaatidest õhkuv külmapuhang ja tuule jäised okkad torkisid läbi mantlivarruka käsivarteni. Hetk tagasi oli ta läinud üle…
Juba kaugelt paistab, et baar on mõeldud natuke noorematele inimestele. Sellest hoolimata otsustavad mees ja naine teha peatuse just seal: see on nende majutuskorterile kõige lähem ja õigupoolest ka selle kandi ainuke koht, kus soojal varasuvisel õhtul väljas istuda ja paar viimast jooki võtta. Mõlemad…
Keeruline maastik küll, aga kui külluslik! Mustikaid hooajal nii, et metsaalune mustab, varajased kukeseened, talvine paks lumi, mis sulgeb orgudes teed, ühe ööga võib see paikkond muutuda ligipääsmatuks. See viimane polegi tingimata puudus. Tõusud ja langused, langus, jälle tõus, siin ei näe kunagi liiga kaugele…
Mina ei käinud siis veel koolis. Siis, kui linnud kogusid tuuled tiibadesse ja tõusid sügise hakul lendu. Kallutasin pea kuklasse…
Liina tundis, kuidas vana maamaja rõskus tema noortesse ihuliikmetesse hiilib. Hoone oli ammu kütmata. Ta polnud õigupoolest plaaninudki siia nii kauaks jääda – kõige enam mõneks tunniks, et kiiresti välja sorteerida asjad, mis enam kasutust ei leia, ja pakkida auto tagaossa see vähene, mis temaga linna…
Televiisoris loeti ette õhtuseid uudiseid. Umbes kolmsada aastat tagasi elas Rootsi kuningriigi kuldsel ajastul mees nimega Mads Israelsson, kes töötas Falunis vasekaevandajana. Ta oli kihlatud ka ühe kohaliku naisega ja peale 1687. aasta jaanipäeva oli plaanis ära pidada ka nende pulmad. See jaaniöö oli aga eriline…
Seda oligi arvata: sinised püksid valge pluusiga – ei sobi; pruun seelik oranži jakiga – ei sobi; mustad püksid musta kampsuniga – ei sobi; madalad saapad, kontsaga saapad, tumedad kingad, heledad kingad – mitte miski ei sobi. Tüüpiline naine. Panin siis rohelise kleidi ja valged…
Ta lõhnab nagu paber. Sa vead sõrmega mööda tema käsivart. Nahk sinu näpuotste all tundub kuiv, anonüümne ja tundetu. Vahel sulle näib, et selle naha all ei olegi midagi, et ta on seest õõnes, nagu silitaksid täispuhutud õhupalli, õhukese kummikihi all paljas õhk. Sulle meeldib…
Ootan Kloostri Aidas Stefanit, kes tuleb Kanutiaia näiteringist. Kakskümmend minutit hiljem võtan telefoni pihku. „Jah, kohe tulen,” vastab laps. „Siin…
Mamma sündis 1900. aasta jõulude ajal, räägiti, et ta oli mõisa sohilaps (kes ei oleks olnud, on ju, aeg oli…
Kirjanike liidu juubel eeldaks pöördumist, mis hiilgaks ja kumiseks. Mis ülistaks loomeliidu saavutusi ja kuulutaks talle õitsengut ja kestmist. Säärased…
Milline on üldse mets? Või mitmest puust algab mets?
Üks mets on see, mida näeme pildil või maakaardil: tingmärkide-puukestega tähistatud…
Ma ärkan 7.15. Nagu igal hommikul. Selleks ajaks on albaanlane juba veerand tundi seinu kraapinud ja sama palju telefoniga rääkinud. Mitte lobisenud, nagu võiks arvata, vaid intensiivselt rääkinud. Kiires tempos. Peaaegu vihaselt. Nii, nagu jagaks mingit olulist infot. Või tülitseks kellegagi. Mõtlen, kas ta töötab…
Parm
Lembit, Taasja, Soome Leo ja Lilli koos Elmariga olid mu lähimad naabrid Liinakurul. Esimesed ühe, teised kahe kildi kaugusel: itta, lõunasse ja läände.
Kui tited olid väikesed ja toiduga vahel kitsas, nagu lahvkaajal üldse, siis Roosipuude ehk Lilli ja Elmari käest sai nädalas korra-kaks viieliitrise karraga…
Õhtul vaatas vaikuse helilooja üles ja nägi nooti hüppamas tähelt tähele.
Metsaserval õõtsuvatest pajuokstest moodustunud võluharfil mängis unine tuul.
Oli suvi, kui me mõlemad Jaaguga märkasime, et mõnikord tundub, nagu mööduks kümme aastat kiiremini kui üks päev… Kui küsiksin temalt, kas teekond Kadriorust Piritale ja Piritalt Kadriorgu…
Mootorrattur
Ta lihtsalt sõitis oma mootorrattaga ringi ja ma ei saanud kunagi teada, mis tema peas toimub. Ühel päeval järgnesin talle tema metsaonni. Kõndisin putka juurde ja lõin hooga ukse pärani. Mootorrattur lebas puidust põrandal pikali maas. Ta vaatas üles, tõusis aeglaselt püsti ja vahtis mind…
Teide tipust
Täna tõuseme Sinuga Teide vulkaani tippu nagu Petrarca vend Gherardoga Tuulte mäele, Mont Ventoux’le. Petrarca kirjutab, et soovis näha oma armsa Itaalia lumiseid tippe ja ühtlasi end proovile panna; meie Sinuga oleme reisijuhist lugenud, et Teide tipust paistab ära ookean ja osa ümbritsevaid saari….
Velpjas kokkukuuluvus[1]
pole soovitav sõita emajõe deltasse, kui ometi on juba ette teada, millega see lõpeb — pikad hobuajamiga kaarikud väljuvad üksteise järel kusagilt, hakates jälitama üksteist. ilmselge on ju ka see, et — olles väljunud viimasena — soovite te ometi kõiki eelolevaid finišis edestada. selleks tuleb teil saata…
Barbara tõstis endale suurest klaaspurgist maisihelbeid ja valas piima peale. Pärast kesköist šokolaadibufeed ei olnud kõht veel tühjaks läinud. Ta oli rahul, et suutis vaatamata lühikesele ööunele end varakult valmis panna ja hommikusöögile tulla. Vaade oli pingutust tuhat korda väärt. Läbi restorani klaasseina paistsid õrnalt…
Mu kullakallis sõber
Ta oli ülikuulus kirjanik, aga sammus mööda Peterburi täiesti kainena. Viies päev mitte tilkagi. Ei lubanud endale midagi. Aga põhjendus oli olemas: stomatoloogi ja otolarüngoloogi vastuvõtt. Hommikul ühe, õhtupoole teise juures. Stomatoloogi juures ajas ta suu laialt lahti, olles rabatud muutumatust huvist, millega…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.