$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Proosa
-
Ebajasmiinid
Irene ulatas naisterahvale supikausi. Naine oli magamata moega ja potipõhi tegi kriipivat häält. Irene tundis piinlikkust, et oli söömaajale hilinenud ning teine oli sunnitud kulbiga põhja kaapima. Aga ta sai oma jao kätte. Mees ja tütar jäid veel kuskile asjatama, ei tea, jäävad nemad üldse…
-
Tarõ / Luhta lännü trehvämine
Tarõ
Tiä näkk´ tuud tarrõ edimist kõrda põimukuu läükäväl puulpääväl. Tiä oll´ ildaaigu taha alõvile elämä tullu ja taht´ ümbrekunda kaia. Alõvist kavvõmbal sinet´ suur mõts. Tiä läts´ sinnä hulkma. Üts hainanõ tii vei tiä mõtsast vällä mäe pääle, mille alt nakass´ koloosi kaaranurm. Hainanõ tii…
-
Likvidaatori päevik
24.02. Halb päev. Üritan kirjutada ETAgile teadusprojekti taotlust, kuid iga kord, kui kirjutama hakkan, puhkeb titt nutma. Käes on juba õhtu ja olen kohutavalt väsinud, surmväsinud. Ta tuleb ja roomab mu juurde ning võtab jalast kinni ja nutab, nutab, nutab. Kui ma taotlust ei kirjuta,…
-
Foto: Kris MoorKülalised / Virium Illarum
Mida ma siis oleksin pidanud ütlema? Nad olid minu korteris. Nad teadsid, et ma olen purjus ja leban voodis. Kui…
-
Õnne pagulane
Ma ei tea, kuidas siit üle tee saada, olen lootusetult hiljaks jäänud. Mic on juba kindlasti väga vihane. Kas tõesti…
-
Aerutajapoiss
Ema viib poisi, kellest ühel päeval saab aerutajapoiss, aga teatagu teda juba praegu selle nime järgi, surnuaeda. Ema mattis mõned aastad tagasi siia oma esimese poja, esimese mehega eostatud poja. Mõned päevad enne poja surma viis ema talle haiglasse mängupüstoli. Metallist ilmselt. Ehk oli tongipüstol,…
-
Sigala
6. juuli, neljapäev
Elame sigalas. Toad on vineerseintega boksid, põrandal virtsarennid, seinas pisike aken. Oleme ruumis kuuekesi, igaühel voodi ja umbes meetrilaiune ala selle ümber. Panin põrandale valge liniku – see on laud – ja selle peale vajalikud esemed: kätekreem, juuksehari, mõned raamatud, näopuhastusvahend, peegel. Piretil nii…
-
Valge kääbus
„Sellest saaks ju täitsa luuletuse kirjutada! Kuula nüüd: „Kui surev punane hiidtäht heidab ära oma välimised kihid, jääb järele hõõguv, väike ja ülitihe tuum, mida kutsutakse valgeks kääbuseks. Täht on oma tuumakütuse varud ammendanud, ta sisemus kukub kokku ülitihedaks massiks, välimised kihid purskuvad laiali nebula…
-
Perspektiiv
Rahutu ärevus oli Valmari rinnus pakitsenud juba mõnda aega. Iga päevaga üha enam ja enam valdas teda tunne, et midagi head, ehk koguni suurepärast on õige pea juhtumas. Vahel ju lihtsalt on nii, et aimad selliseid asju ette. Iseäranis, kui juhtud olema nii tundlik ja…
-
Rongis / Akardanakise õpilane
Rongis
Sõitsime Mai Leviniga elektrirongis Hiiult Balti jaama poole. Istusime samas reas, kuid teine teisel pool vahekäiku. Meie omavaheline vestlus käis päevakajalistel teemadel, nagu maski- ja vaktsiinivastased, COVID-19 muteerumine, elektrihinna tõus, meie valitsuse saamatus oluliste küsimuste lahendamisel jne. Nii minu kui ka Mai repliigid olid pigem…
-
Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st
Oli jälle reede, oli jälle pime ja külm, lõdisema võttev hommik, mina rühkisin üles Riia mäest, et minna kafedra’sse vojennaja podgotovka’t tegema. Nii räägitigi – kafedra, see oli sõjalise õppe kateeder Riia tänaval, kaunis majas numbriga 23. Vojennaja podgotovka jälle tähendas kibedat kontrasti sellega, mida…
-
Rail Baltic ehk Kelmitants vanaisa sarvedega
Kuigi mind huvitavad inimesed, on kohtades midagi turvalist ja püsivat. Pärast seda kahtlast algust on mõnus lasta mälul end tagasi…
-
Linna ääres põllu peal
1
Kujutage nüüd ette – ridaelamu põllu peal. Või mis põllu peal, ikka täiesti kenas kohas, kus üks maja olema peabki. Seal ta seisab, ümberringi hulk samasuguseid. Igaüks koosneb kaheksast boksist, see tähendab kahekordsest, kõrgete akendega kuubist. Tõsi küll, need on kuubid vaid vaimusilmaga vaadates, sest päris…
-
Roosiaed
Vanaisa
Juunikuu hommikuti, kui vanaema veel magab, sööb vanaisa köögis aovalgel kaks heeringavõileiba. Seejärel võtab ta oma valgetäpilise tassi piimakohviga ja suundub päeva esimesele aiatiirule. Vanaisa seisatab rõdul, suleb silmad ja tunneb, kuidas ükskõiksed varahommikused päikesekiired tema kontidest ja peenramaast öökülma välja sulatavad. Allpool muruplatsil, kus…
-
Sa ikka tead ju, milline sa oled?
Lükkan pakiruumi nätaki kinni, vinnan koti rinnale ja sammun raskelt trepikoja poole. Esimesel korrusel tõmban hinge. Need kotid ei lähe kergemaks ja ma olen viiskümmend kaks aastat vana.
Haridus: lõpetamata kõrgem. Täpsem oleks öelda alustatud kõrgem.
Mul on kümme aastat vana auto. Kui ostsin, oli see kuus…
-
Setomaa nokturnid
Ema surm
Neli meest istusid vaikides Mäe-Pliini õuel ja kuulasid kägude kukkumist. Kevad oli olnud erakordselt varajane ning kasemahl oli jooksma hakanud juba enne, kui lumi kraavikallastelt päris ära kaduda jõudis. Ka käod olid kohal tavalisest palju varem ja rõõmustasid koos inimestega varakult sülle kukkunud soojuse…
-
Ületalvelaulud
Aeg läheb täna kuidagi kiiremini. Teisiti ei oska ma seletada, miks tee, mida ma endale keedan, on juba nii mitu korda veel enne joomist tassis ära jahtunud. Tegelikult algas see juba nädal tagasi, aga siis jahtus tee enne joomist ära lihtsalt seetõttu, et toas oli…
-
Ema tuba
Kallid kodused, ema ja isa. Isa, sina elad küll emast eemal, aga kuule sinagi.
Õed. See on teile, ja teie lastele. Ei, neile küll see kiri pole, aga las loevad seda ükskord tulevikus. Kui soovivad. Kuigi ma arvan, et sellest sündmusest, millest ma teile lähemalt kirjutan,…
-
Kofferdam
Assistent tõmbas tolmuimeja lõrinat meenutava hääle saatel proua Kassi viimased luukübemed kokku ja need kadusid kuskile suletud äravoolu. Hambaravi oli muutunud peaaegu igavalt esteetiliseks, vanasti ju paluti patsiendil regulaarselt ise kuskile sülitada, nii et üleüldise rappimise kõrval võis olla muljet avaldav elamus endast pärit vere,…
-
Muusad
Tuleb kiiresti otsustada, ainult mõned vabad kohad ongi veel alles ja tagantpoolt juba nügitakse.
Naine istub oma vahes üksi, seljaga sõidu suunas. Ta on käekoti kõrvalistmele pannud, aga mõlemad kohad tema vastas on veel vabad. Carmen hindab kiirelt olukorda. Teisele poole vahekäiku on räntsatanud suure seljakotiga…
-
Teine Erik / Enesetapja
Teine Erik
Nii kaua, kui ma Eerikut tundsin, rääkis ta alatasa oma korduvast unenäost.
„Kas sina näed mõnda unenägu üha uuesti ja uuesti?” küsis ta salapäraselt, kui oli mind ühel pimedal talveõhtul endale esimest korda külla kutsunud. Me olime tutvunud mõned nädalad varem minu kursusekaaslaste kaudu. Olime…
-
Mitte-suhted
Hämar mõistatus, mida olen kogu elu lahendada püüdnud, ei anna end kätte, vaid painab mind, kargab turja nagu riiakas kukk, just siis, kui ma seda kõige vähem ootan.
Erika
Üleeile tabas see mind jälle. Ma ei oskagi seda teisiti kirjeldada, kui et maailm läks paigast ära. Nagu…
-
Õnnelik:
I
Kolm korda elus olen olnud õnnelik. Õnnelik ainsas elus, mida tasub elada – kirjanduses. Esimene oli lapsepõlves. Lebasin koduaias murul, kapsavanni pealt võetud õhukesel puhtaks raputatud tekil, mis ainsana mulle sobis. Olin juba sündides arenenud esteetilise maitsega, pealegi tuli tekil peale minu eblaka poisikesekeha kandmise taluda…
-
Kevadel sulavad laibad…
Schuld an der Ahr oli väikese kohaliku rongi nõudepeatus, kus mu lapselapsed kogemata või koerusest kellanupule vajutasid, nii et rong seisma jäi, kuigi kedagi ei tulnud peale ja keegi ei läinud maha. Peale meie polnudki teisi reisijaid ja reisisaatja ilmus otse minu ette noomima, miks…
