$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Teisipäev, 6. september Jõest on peale kuuma suve saanud looklev nire kõrgete rohtunud kallaste vahel, vaid kaugemate heinamaade taga valvavad jahedad allikad hauakohtade sügavust. Astripeenrad jõeäärsete individuaalide aedades on veel lillades ja roosades õites. Pruun jõupaber uute õpikute ümber lõhnab… jõuliselt. Sel on soolakasmagus hõng…
„Teisel olen,” hõikas naine ja jäi ootama, kas tulija kuulis või peab valjemini kordama. Fonolukule vajutanud mehe sammud kajasid tülpinult, trepiastmeid võttis ta aeglase hingamise rütmis. Korrus kõrgemal uksepiidale nõjatuv naine avas oma alati käepärast mobiiltelefonis digitaalse märkmiku ja toksis kiirust ületavate pöidlaliigutustega, aeg-ajalt tulijat…
Venna valudest rääkis minu vanaema veel aastaid hiljem. Kaks kuud enne surma oli onu Eindrist ainult luu ja nahk järel. Ta lamas oma väikeses toas omatehtud voodis. Milline mees ta noorest peast oli! Peaaegu kahemeetrine tugeva kondiga mürakas. Tegi maadlemises kõigile külameestele tuule alla. Oli…
Ajakiri elukogenud inimesele
Tere hommikust, kas ma palun „Postimehega” räägin, tellimuste osakonnaga? Jaa, a mis teil on? Sooviksin panna lehte kaastundeavalduse lahkunud sõbrale ja mind huvitaks, millal te saaksite selle avaldada. Lahkunu ärasaatmine on ülehomme, kas te homsesse lehte saaksite palun panna? Nuu, meil on sin…
Katkend romaanist „Õitsengu äärel”
Tol juunipäeval lahkub Serge Bobrik kontorist tavapäratult vara. Ennast jalgrattale hiivavat mehikest saadab pääslavalvuri kummastav pilk — keskpäevakuumuses püsivad mõistlikud kodanikud majades. Bobrik ei vali koju väntamiseks kilomeeter pikemat teed ümber ratsakooli, sest täna ei hooli ta ülekaaluga võitlemisest. Ta tahab magada…
Tohutu väljak, täis inimesi. Kõik rääkisid midagi, aga keegi ei kuulanud kedagi. Tukastus taandus, nägemus hajus ja ma põrnitsesin läbi vihma kihutava bussi higist aknaklaasi. Mu sisimas võimutses jälle see. Mitte õhuline jumalik hingus ega ka merede romantiliselt rusuv Suur Hall, vaid tüütu tinnitus. Teadsin…
Buss sõitis käänulist rada mööda minema, tagasi suurele teele. Minu kaasturistid ei olnud jätnud irisemata selle üle, et kogu seltskond pidi keerama maanteelt maha mingi suvalise Kreeta poolsaare tippu ja siis siksakitama pool tundi vastupidises suunas, enne kui pääsesid jätkama oma neljatunnist sõitu. Aga igaühel…
Ma mäletan väga selgelt, mida Rita ütles, et ma temasse armusin. „Issand, kuidas ma jumaldan betooni.” Ei-ei, ega ma nüüd mingi selline arhitektuuripede ka ei ole, et esimese Calatrava silla puhul minestusse langen või krokodillipisaraid valan ja jutustan, kui kahju mul on, et lihtsalt raha…
III
Tänagi tahan Sulle kirjutada, aga pean esmalt taltsutama tuhinat. Perud põrgulised, tulised tiivulised, tõrksad taltsutamatud — mõtted, püsige ometi paigal! Eks ole nad ju harjunud lendu sööstma kohe, kui ainult rõdule pääsevad, üle latvade ja lainete Sinu poole. Aeg aga jutustada Sulle hoopis sellest, mida…
Kes leiab eriti puhta ja vähemalt varblase muna suuruse pärli, see on kohustatud sellest teatama kohalikule valitsusvõimu esindajale ja ootama temalt järgnevaid korraldusi. Balti eraseadus, 1766
Sänna vana mõisa juurest väikest teerada pidi jõe poole tulla, tammetsõõrist paremat kätt oli Pärlipyydjate Maja. Talvel seisis ta tyhi,…
Oli suur reede, kuid ainus suur asi selle juures oli, et pääsesin töölt varakult. Ja oli palgapäev. Lõunapausi ajal pargipingil istudes, tuvisid toites ja imedele mõeldes küsisin endalt, miks näib nii, et looduses on hoolt kantud kõige eest peale inimese vajaduste. Ei, muidugi kantakse nende…
Arvo läks öösel kööki suupistet otsima. Süda oli läinud vesiseks. Üldiselt Arvo öösiti ei söönud, sest see pole hea dieet, vastupidi — ebatervislik avantüür, potentsiaalne mõrvar, aga Arvo oli just enne magamaminekut astunud kaalule, trussikute väel, et vaatab, kuidas päev möödus, ja leidnud, et oli…
Vanasti, Nõukogude ajal — või Vene ajal, nagu mina olen harjunud ütlema —, kõrgus Tallinnas „Estonia” teatri vastas — õigemini küll mitte päris vastas, vaid diagonaalis vasakul — suur mürakas kivimaja, kaetud halli terrasiitkrohviga, väga kalli ja kvaliteetse seinakattematerjaliga, vähemalt niimoodi tol ajal öeldi… Tegelikult…
„Ta hakkab ärkama.” „Hakkab või?” „Minu meelest küll.” „Hei, Mii-La-Laa, kuuled sa meid?” „Ta ei kuule.” „Tal on ikka veel palavik.” „See on kestnud tal juba terve päikeseringi!” „Ime ka, kui ei oleks. Ta sõi ju selle keelatud puu otsast terve õuna ära!” „Sai ju…
Ennustus
Taevas oli sini-sinine ja õhk läbipaistev. Kogu Kreeka, niipaljukest kui seda oli, paistis Ateena väravatelt kätte. Spartalased ei tahtnud oma poolsaart Kreekaks tunnistada. Mõtlesin minna neid manitsema ja liitumise kasust kõnelema. Jõudsin juba Termopüülideni, aga siis tulid pärslased. Leonidas oma kolmesaja mehega pidas nende…
Kui ta vaid oleks teadnud, millest see kõik alguse sai! Ehkki, kui ta ka oleks teadnud, millest kõik alguse sai, poleks üldsegi kindel, et ta oleks käitunud teisiti. Kõike oli nii palju ladestunud, kuhjunud, kokku tilkunud, et teisiti käituda oleks arvatavasti olnud võimatu. Tema keha,…
1
Kuidas sõnastada oma taustsüsteemi, igivalmivat fooni, mis on küll kohal ja panustab kaasosalisena igasse meie teosse, aga teeb seda hägusalt, raskesti hoomatavalt, teisisõnu — õhusolevalt? Enamasti oskame tähele panna tegu ennast, esiplaanil sündivat, aga mitte tagaplaani. Veel vähem paneme tähele raami, mis on tagaplaani ümber….
Milleks ööpäev, kui täiesti tehtav on päevpäev, öeldakse sulle, ja paistab, et jääd mõttesse — et oledki minemas, uppunujume meelsasti näol — valgesse laeva, mis lubab sind päästa polaarjoone taha: seal on kindlus, kus seisab päev — — ja kes poleks päri — öö läheb…
1
Algas kõik nagu ikka. Kuskilt sai midagi tellida. Kellegi kaudu. Välismaalt. Postipakiga. Kinnine FB-grupp. Kõverad naeratused. Vaiksed noogutused. Välja ütlemata sõna, mida kõik pidanuksid isegi teadma. Suurem osa ei teadnud. Juhan kuulis ludest esimest korda Anneli sünnipäeval. Seisti akna ja diivani vahel, veiniklaasid käes, ja…
1
Tõuse üles, Andreas, ärka! Andreas kuuleb ema tuhmhella häält läbi une. Seal näeb ta Jeesust seismas Laatsaruse hauakoopa ees, kuhu Jeesus on tulnud koos tunnistajatega. Jumaluse väge kasutades äratab Jeesus üles juba neli päeva surnud Laatsaruse. Andreas oli lugenud seda Johannese evangeeliumist. Kuigi Andrease peres…
Ma olin täiesti alasti ja üle kere märg. Mu pikad, peaaegu õlgadeni juuksed tilkusid veel veest. Ümberringi käis mingi paaniline sagimine. Keegi tõukas mind selga. Ringi pöörates ei suutnud ma nügijat sellest inimmassist tuvastada. See ei olnud ka oluline. Kõik said siin küünarnukihoope roietesse. Lihtsalt…
Katkend romaanist „Käbi ja känd”
Vaatame kaubakotti ja marjakorvi pandud kraami kogu perega üle. Sellist pudipadi olen ma palju kordi näinud. Hiirelõksud ja pesupulgad ei paku huvi, silmitsen ainult värvipliiatsikarpe, nööpe, paelakerasid, juuksenalle ja… No see kleidiriie — helesinisesse kangasse on otsekui salaja peidetud erkpunaseid kettakesi,…
I
HR SELLER: Noh?
HR BROKOLI: Nojah.
HR SELLER: Milles siis põhiküsimus seisneb?
HR BROKOLI: Nagu alati massis ja energias. Mida on eesti proosas rohkem, kas massi või energiat, ja kas massi jäävus kehtib ja kas energia jäävus kehtib? Põhimõtteliselt on kõik taandatav füüsikale ja lugeja personaalsele vastupanu- ja…
Kes tegelikult neid asju enam täpselt mäletab, kuid üks on selgemast selgem — midagi oli, ja kui midagi oli, siis seda enam olematuks ei tee. Tookordne, meie eelmise sajandi seitsmekümnendate sõpruskond on tänaseks lagunenud, laiali läinud, kanda kinnitanud eri maailmajagudes ja maades või viibib hoopistükkis…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.