$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Proosa
-
Karl-Erik PiirimeesVahur Afanasjev. Tuumareaktor
Kirjanik Vahur Afanasjevit (24. aug. 1979 – 10. mai 2021) jäävad meenutama tema tänavu kevadel Loomingule kirjutatud ja videosse loetud…
-
Sede vacante
Sellest, et kõikidele hädasolijatele ei jaksa kaasa tunda, sai Milla aru siis, kui sattus kokku järjekordse liputajaga. Väikeses majadevahelises pargisopis polnud see mingi eriline üllatus ja liputaja oli üsna pelglik, seisis juba veidi närbunud valgete õitega sirelipõõsa varjus, aga ikkagi nii, et avatud hõlmade vahelt…
-
Toomas Haug.Kuidas vanaema ära käis
Olen juba kuskil kirjutanud, et pärast sõda läks meie suguvõsal õnneks, keegi repressioonide alla ei sattunud. Vanaema kutsuti siiski millalgi…
-
Vikerkaar
Ingrid on just tööle jõudnud, lülitab arvuti sisse ja ühe käega mantlit seljast ajades vajutab teisega harjunult, peaaegu mehaaniliselt pisikest rohelist ikooni ekraani alumises servas. Ta riputab mantli kappi, istub kontoritooli ja klõpsab niisama harjunud liigutusega kaamerapildi uuesti kinni, kui miski sunnib teda tagasi pöörduma….
-
Maimu BergFoto: Kris Moor/ WikipediaSitasitikas kõrvaaugus
Oli kevadine pealelõuna, kui Hints mulle tööle helistas ja mind „Volgasse” sööma kutsus. „Volga” oli omal ajal Tartu parim restoran,…
-
Taevas Tartu kohal
Ebamäärane hääl kostis uuesti ja olin täpselt selles unestaadiumis, kus endamisi juureldakse, kas see on osa unenäost või on aeg päriselt ärgata. Keegi koputas uksele. Tõmbasin paar rõivatükki selga ja lonkisin vastumeelselt avama — tavaliselt need koputused midagi head ei tähendanud. Mõnel naabril oli midagi öelda…
-
Kolhoosi miss
Teisipäev, 6. september Jõest on peale kuuma suve saanud looklev nire kõrgete rohtunud kallaste vahel, vaid kaugemate heinamaade taga valvavad jahedad allikad hauakohtade sügavust. Astripeenrad jõeäärsete individuaalide aedades on veel lillades ja roosades õites. Pruun jõupaber uute õpikute ümber lõhnab… jõuliselt. Sel on soolakasmagus hõng…
-
Lihtsalt ilu pärast
„Teisel olen,” hõikas naine ja jäi ootama, kas tulija kuulis või peab valjemini kordama. Fonolukule vajutanud mehe sammud kajasid tülpinult, trepiastmeid võttis ta aeglase hingamise rütmis. Korrus kõrgemal uksepiidale nõjatuv naine avas oma alati käepärast mobiiltelefonis digitaalse märkmiku ja toksis kiirust ületavate pöidlaliigutustega, aeg-ajalt tulijat…
-
Valutajad
Venna valudest rääkis minu vanaema veel aastaid hiljem. Kaks kuud enne surma oli onu Eindrist ainult luu ja nahk järel. Ta lamas oma väikeses toas omatehtud voodis. Milline mees ta noorest peast oli! Peaaegu kahemeetrine tugeva kondiga mürakas. Tegi maadlemises kõigile külameestele tuule alla. Oli…
-
Katkendeid fragmentaariumist
Ajakiri elukogenud inimesele
Tere hommikust, kas ma palun „Postimehega” räägin, tellimuste osakonnaga? Jaa, a mis teil on? Sooviksin panna lehte kaastundeavalduse lahkunud sõbrale ja mind huvitaks, millal te saaksite selle avaldada. Lahkunu ärasaatmine on ülehomme, kas te homsesse lehte saaksite palun panna? Nuu, meil on sin…
-
Surmahirm
Katkend romaanist „Õitsengu äärel”
Tol juunipäeval lahkub Serge Bobrik kontorist tavapäratult vara. Ennast jalgrattale hiivavat mehikest saadab pääslavalvuri kummastav pilk — keskpäevakuumuses püsivad mõistlikud kodanikud majades. Bobrik ei vali koju väntamiseks kilomeeter pikemat teed ümber ratsakooli, sest täna ei hooli ta ülekaaluga võitlemisest. Ta tahab magada…
-
Vaikuse raadio
Tohutu väljak, täis inimesi. Kõik rääkisid midagi, aga keegi ei kuulanud kedagi. Tukastus taandus, nägemus hajus ja ma põrnitsesin läbi vihma kihutava bussi higist aknaklaasi. Mu sisimas võimutses jälle see. Mitte õhuline jumalik hingus ega ka merede romantiliselt rusuv Suur Hall, vaid tüütu tinnitus. Teadsin…
-
All-inclusive
Buss sõitis käänulist rada mööda minema, tagasi suurele teele. Minu kaasturistid ei olnud jätnud irisemata selle üle, et kogu seltskond pidi keerama maanteelt maha mingi suvalise Kreeta poolsaare tippu ja siis siksakitama pool tundi vastupidises suunas, enne kui pääsesid jätkama oma neljatunnist sõitu. Aga igaühel…
-
Värske kala
Ma mäletan väga selgelt, mida Rita ütles, et ma temasse armusin. „Issand, kuidas ma jumaldan betooni.” Ei-ei, ega ma nüüd mingi selline arhitektuuripede ka ei ole, et esimese Calatrava silla puhul minestusse langen või krokodillipisaraid valan ja jutustan, kui kahju mul on, et lihtsalt raha…
-
Rõdustseenid
III
Tänagi tahan Sulle kirjutada, aga pean esmalt taltsutama tuhinat. Perud põrgulised, tulised tiivulised, tõrksad taltsutamatud — mõtted, püsige ometi paigal! Eks ole nad ju harjunud lendu sööstma kohe, kui ainult rõdule pääsevad, üle latvade ja lainete Sinu poole. Aeg aga jutustada Sulle hoopis sellest, mida…
-
Pärlipyydjad
Kes leiab eriti puhta ja vähemalt varblase muna suuruse pärli, see on kohustatud sellest teatama kohalikule valitsusvõimu esindajale ja ootama temalt järgnevaid korraldusi. Balti eraseadus, 1766
Sänna vana mõisa juurest väikest teerada pidi jõe poole tulla, tammetsõõrist paremat kätt oli Pärlipyydjate Maja. Talvel seisis ta tyhi,…
-
Käru ja kompsud
Oli suur reede, kuid ainus suur asi selle juures oli, et pääsesin töölt varakult. Ja oli palgapäev. Lõunapausi ajal pargipingil istudes, tuvisid toites ja imedele mõeldes küsisin endalt, miks näib nii, et looduses on hoolt kantud kõige eest peale inimese vajaduste. Ei, muidugi kantakse nende…
-
Vorst ning revolver
Arvo läks öösel kööki suupistet otsima. Süda oli läinud vesiseks. Üldiselt Arvo öösiti ei söönud, sest see pole hea dieet, vastupidi — ebatervislik avantüür, potentsiaalne mõrvar, aga Arvo oli just enne magamaminekut astunud kaalule, trussikute väel, et vaatab, kuidas päev möödus, ja leidnud, et oli…
-
Tuletuul
Vanasti, Nõukogude ajal — või Vene ajal, nagu mina olen harjunud ütlema —, kõrgus Tallinnas „Estonia” teatri vastas — õigemini küll mitte päris vastas, vaid diagonaalis vasakul — suur mürakas kivimaja, kaetud halli terrasiitkrohviga, väga kalli ja kvaliteetse seinakattematerjaliga, vähemalt niimoodi tol ajal öeldi… Tegelikult…
-
Kusagil miljonite valgusaastate kaugusel
„Ta hakkab ärkama.” „Hakkab või?” „Minu meelest küll.” „Hei, Mii-La-Laa, kuuled sa meid?” „Ta ei kuule.” „Tal on ikka veel palavik.” „See on kestnud tal juba terve päikeseringi!” „Ime ka, kui ei oleks. Ta sõi ju selle keelatud puu otsast terve õuna ära!” „Sai ju…
-
Ajaloohulgus
Ennustus
Taevas oli sini-sinine ja õhk läbipaistev. Kogu Kreeka, niipaljukest kui seda oli, paistis Ateena väravatelt kätte. Spartalased ei tahtnud oma poolsaart Kreekaks tunnistada. Mõtlesin minna neid manitsema ja liitumise kasust kõnelema. Jõudsin juba Termopüülideni, aga siis tulid pärslased. Leonidas oma kolmesaja mehega pidas nende…
-
Tsölibaat ja masturbeerimine
Kui ta vaid oleks teadnud, millest see kõik alguse sai! Ehkki, kui ta ka oleks teadnud, millest kõik alguse sai, poleks üldsegi kindel, et ta oleks käitunud teisiti. Kõike oli nii palju ladestunud, kuhjunud, kokku tilkunud, et teisiti käituda oleks arvatavasti olnud võimatu. Tema keha,…
-
Mitmikajastu vaimud ja kohalik konnatiik
1
Kuidas sõnastada oma taustsüsteemi, igivalmivat fooni, mis on küll kohal ja panustab kaasosalisena igasse meie teosse, aga teeb seda hägusalt, raskesti hoomatavalt, teisisõnu — õhusolevalt? Enamasti oskame tähele panna tegu ennast, esiplaanil sündivat, aga mitte tagaplaani. Veel vähem paneme tähele raami, mis on tagaplaani ümber….
-
Polaarpäev
Milleks ööpäev, kui täiesti tehtav on päevpäev, öeldakse sulle, ja paistab, et jääd mõttesse — et oledki minemas, uppunujume meelsasti näol — valgesse laeva, mis lubab sind päästa polaarjoone taha: seal on kindlus, kus seisab päev — — ja kes poleks päri — öö läheb…
