13. veebruaril anti Vabal Laval üle Eesti Kultuurkapitali peapreemiad ja elutöö­preemiad. Kirjanduse valdkonnas pälvis elutööpreemia Lehte Hainsalu ning peapreemia Katrin Väli raamatu „Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021” eest.

Emakeelepäeval, 14. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Kokku anti välja kümme auhinda üheksas kategoorias.

Põhižüriisse kuulusid Made Luiga (esimees), Leo Luks, Maia Tammjärv, Mihkel Kaevats ja Berit Petolai.

Proosa valdkonnas pälvis aastaauhinna Mait Vaik jutukogu „Simulatsioon” eest. Teised nomineeritud olid: Juta Kivimäe, „Suur tuba”; Loone Ots, „Armastus”; Dagmar Raudam, „Paul”; Peeter Sauter, „Surm Bulgaarias” ja „Kana peni”; Tõnu Õnnepalu, „Palk. Talvepäevik”.

Luuleauhinna pälvis Hasso Krull luulekogu „Ava” eest. Teised nomineeritud olid: Vahur Afanasjev, „Tuulevaiksed aastad”; Martin Algus, „Paranemine”; Jüri Kolk, „Hele täht”; Mathura, „Lahusolek”; Natalja Nekramatnaja, „Sinine pojeng”.

Esseistika- ja artikliauhinna žürii koosseisus Eneken Laanes (esimees), Elle-Mari Talivee ja Indrek Ojam andis auhinna Triinu Pakule teose „Aja lood ja legendi sinepiiva” eest. Teised nomineeritud: Jaak Jõerüüt, „Tõde ja võim”; Jaan Kaplinski, „Vaimu paik”; Eve Pormeister, „Näen, kuulan, tunnetan”; Rein Veidemann, „Eesti kirjanduse mõte”.

Artikliauhinna pälvis Peeter Torop artikliga „Bahtini polüfooniatest” (Mihhail Bahtini „Dostojevski poeetika probleemid” saatesõna). Teised nomineeritud olid: Kalju Kruusa, „Millises vormis jaapani luule eestindused on?” („Tõlkija hääl IX”); Liina Lukas, „Goethe luule ime­allikas” („Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles” saatesõna); Inga Sapunjan, „Vastuoluline kaasajakujutus stalinismiaegses proosas. Koosoleku motiiv” („Keel ja Kirjandus” nr 4); Märt Väljataga, „Jaan Kaplinski luulest” (Jaan Kaplinski „Valitud luuletused” saatesõna).

Laste-ja noorsookirjanduse žüriisse kuulusid Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar. Auhinna pälvis Kätlin Kaldmaa teose „Lydia” eest. Teised nominendid olid: Sandra Heidov, „Minu robot”; Kadri Hinrikus, „Elevant”; Kristi Kangilaski, „Suur rüütel”; Indrek Koff, „Kuhu lapsed said?”; Anti Saar, „Kuidas minust ei saanud kirjanikku”.

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuulusid Hasso Krull (esimees), Lauri Eesmaa ja Malle Talvet. Ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde sai auhinna Alari Allik – Sei Shōnagon, „Padja­märkmed”, tõlge jaapani keelest. Teised nominendid: Maria Esko – Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3”, tõlge prantsuse keelest; Tiiu Kokla – Juha Hurme, „Neem”, tõlge soome keelest; Tiiu Relve – Peter Handke, „Puuviljavaras ehk Ühe otsa reis sisemaale”, tõlge saksa keelest; Triin Tael – Richard Powers, „Ilmapuu”, tõlge inglise keelest; Eva Velsker – Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen”, tõlge taani keelest.

Eestikeelse ilukirjandusteose tõlke eest võõrkeelde sai auhinna Anja Salokannel – Jaan Kaplinski valikkogu „Ilta tuo takaisin kaiken” („Õhtu toob tagasi kõik”), tõlge soome keelde. Teised nomineeritud olid: Guntars Godiņš – Ene Mihkelson, „Tornis” („Torn”), Kristiina Ehin, „Mēness man asinīs” („Kuu on mul veres”, koos Daila Ozolaga), Andrus Kivirähk, „Ērms un feisbuks” („Tont ja Facebook”) ja „Kocenieki un tāsenieces” („Puulased ja tohtlased”), tõlked läti keelde; Anna ­Michalczuk-Podlecki – Piret Raud, „Emma kocha różowy” („Emma roosad asjad”) ja „Ucho” („Kõrv”), Anti Saar, „Mati nie umie zrobić salta” („Pärt ei oska saltot”), „Mati i śliwki”(„Pärt ja ploomid”), „Mati i ostatni kawałek ciasta” („Pärt ja viimane koogitükk”), „Mati jedzie autobusem” („Pärt läheb uuele ringile”) ja „Stój tu Mati!” („Seisa siin, Pärt!”), Andrus Kivirähk, „Tilda i kurzołek” („Tilda ja tolmu­ingel”), tõlked poola keelde; Maximilian Murmann – Paavo Matsin, „Gogols Disko” („Gogoli disko”), Jaan Kross, „Gegenwindschiff” („Vastutuulelaev”, koos Cornelius Hasselblattiga), tõlked saksa keelde; Rami Saari – כובעים וכפפות אסופת משוררים .אסטונים צעירים („Mütse ja kindaid. Eesti kaasaegse luule antoloogia”), tõlge heebrea keelde; Ryoko Sekiguchi – Andrus Kivirähk, 蛇の言葉を話した男 („Mees, kes teadis ussisõnu”), tõlge jaapani keelde.

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žüriis olid Peeter Müürsepp (esimees), Kaarina Rein ja Tõnu Tannberg. Auhinna sai Märt Väljataga – David Hume, „Uurimus inimese arust. Uurimus moraali printsiipidest”, David W. Hamlyn, „Metafüüsika” ja Bernard Williams, „Eetika ja filosoofia piirid”, tõlked inglise keelest. Teised nominendid: Mirjam Lepikult – Mircea Eliade, „Šamanism ja arhailised ekstaasi­tehnikad”, tõlge prantsuse keelest; Simo Runnel – Pitirim Sorokin, „Revolutsiooni sotsioloogia”, tõlge vene keelest; Aare Pilv ja Enn Siimer – Mihhail Bahtin, „Dostojevski poeetika probleemid”, tõlge vene keelest; Hendrik Lindepuu – Czesław Miłosz, „Ulro maa”, tõlge poola keelest; Piret Kuusk – Albert Einstein, „Üldrelatiivsus­teooria põhialus”, tõlge saksa keelest.

Venekeelse autori kirjandusauhinna žüriisse kuulusid Aurika Meimre (esimees), Silvi Salupere ja Nadežda Pšelovodova. Välja anti kaks auhinda ja need pälvisid Andrei Ivanov, „Театр ужасов” („Õuduste teater”) ja Larissa Joonas, „Пустоши флайтрадара” („Lennu­radari tühikud”). Teised nomineeritud olid: Ekaterina Razina, „Если в гости ко мне придет слон” („Kui elevant tuleb mulle külla”); Ilja Prozorov, „Тоска зелёная” („Roheline igavus”); Jelena Skulskaja, jutustused „Одинокая цапля по колено в океане” („Üksildane haigur põlvini ookeanis”, ajakirjas „Звезда”) ja „Кто ты будешь такой?” („Kes oled sina?”, aja­kirjas „Знамя”); Roman Leibov, „P.S.”.