Kaheksa luuletust

*

küll on kena kelguta
ja saanita
 
meri uputab mere
jääb vee alla ja vaikib
ilu
ilu-
dusvõistlus lainete kõrgetel
kallastel
 
kuhu sa lendad musilind
kas sinu nimi on päike

*

rahunege pilved
paar mügarat mere põhjas
on teie fantaasia
looming
 
tuhat meetrit ja veel
tuhat meetrit ja veel
tuhat
 
igatsuse sõrmed
ei ole kunagi konksus nad siru-
tuvad sügavikku
ja lepivad
pimedaga
 
pime on sinu
sisikond pime
maa
 
maa-alune ilm
pisut pilvine

*

mänguväljakul
oli juba hämar
kui sa libisesid ja kukkusid
kiigelt
 
vaatasid otse taevasse
vaevalt seal midagi nägid
 
aga mina näen oma kujutlusi
neid on nii paksult et mul
on kukla peal
muhk
 
sina lebasid
liival
väike ja kerge nagu sääsk
maa püüdis su kinni ja andis tagasi
minu sülle
 
mind sa ei kartnud
maad sa ei kartnud

Rohkem Hasso Krulli luulet Loomingus nr 2