1.–15. septembrini toimus Riias luulefestival „Dzejas dienas 2024”. 6. septembril esinesid kunstikeskuses NOASS Heidi Iivari ja Ville Hytönen, 13. septembril Piret Põldver ja Carolina Pihelgas, mõlemal üritusel luges tõlkeid läti keelde Guntars Godiņš.

2.–7. septembrini muutus teatrifestivali Draama raames Tartu Saksa Kultuuri Instituudi hoone näitekirjanduse keskuseks Äratundmishetkede Maja. Toimus kahepäevane näidendilugemise maraton, esitleti teatrikogumikke, toimusid arutelud ning avatud oli Illimar Vihmari näitus.

4. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Veiko Märka palindroomikogumikku „Ai see opaka poeesia!”. Autoriga vestles Leo Luks.

5. septembril toimus Siguldas vestlusõhtu „Ienāc literatūrā”, kus vestlesid Guntars Godiņš, Jenni Kallionsivu ja Contra.

9. septembril tähistati rahvusvahelise kirjaoskuse päeva lugemistunniga. Tallinna Keskraamatukogus olid külas Ene Sepp, Helga-Johanna Kuusler ja Mariann Rückenberg. Kännukuke harukogus oli külas Helen Käit. Tartus toimus suur lugemispidu Kaarsilla juures, kus lugejaid tervitas linnapea Urmas Klaas.

10. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Veiko Belials oma luulekogu „Tiigri aasta”. Autoriga vestles Arne Merilai.

11. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Comte de Lautréamont’i teost „Maldorori laulud”. Raamatust kõnelesid Kristjan Haljak ja Hasso Krull, musitseerisid Raul Keller ja Hello Upan.

13. septembril esitleti Tartu Kirjanduse Majas Kim Stanley Robinsoni romaani „Tulevikuministeerium”, vestlesid Martin Altraja ja Liis Roden.

13.–14. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogus VIII Tartu V. A. Žukovski nimeline rahvusvaheline luulefestival. Festivali teema oli „Kuidas olla Euroopa kodanik?”.

14. septembril toimus Kadriorus Koidula tänaval VIII Kirjandustänava festival. Kultuuriprogrammis oli üle 70 ürituse: raamatu-
esitlused, vestlusringid, ettelugemised, autogrammitunnid, kirjanduslikud jalutuskäigud ja palju muud. Eelsündmusena avati 13. septembril aadressil Kaupmehe 8 mälestustahvel August Gailitile.
Kultuurilehe telgis esinesid Loomingu autorid Riste Sofie Käär, Kristjan Haljak ja Joonas Veelmaa, autoreid juhatas sisse Doris Kareva. Akadeemia tutvustas saksa klassikaliste luuletajate tekste, kõnelesid Jaanus Vaiksoo ja Toomas Kiho. Loomingu Raamatukogu vestlusringis „Me kõik oleme pärit lapsepõlvest nagu kuskilt maalt” osalesid Leenu Nigu ja Triinu Tamm, vestlust juhtis Peeter Kormašov. Keele ja Kirjanduse folkloristika ja vägivalla teemanumbrit esitlesid Madis Arukask, Ott Heinapuu ja Elo-Hanna Seljamaa. Värske Rõhu autoritest astusid üles Ekke Valner, Mia Remma, Hanneleele Kaldmaa, Elo Valner ja Katarina Kuningas. Õpetajate Lehe vestlusringis arutlesid õpetajad teemal „Kuidas teismelisi lugema meelitada?”.
Kirjandustänava festivali lõpetasid luulepiknik, kus klassikute tekste esitasid Harriet Toompere ja Mait Malmsten, musitseeris Joel-Rasmus Remmel, ning luigetiigil toimuv Tondikõnd, kus seitse eesti mütoloogiast pärit tegelast astusid moelavale Eliise Saare kostüümides, saateks Jan Kausi tekstid Mart Juure esituses. Festivali korraldas Tallinna Kirjanduskeskus.

14. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas suvelugemise programmi lõpetamine, kus lugejad kohtusid Tiina Laanemiga. 17. septembril toimus suvelugemise lõpetamine Tammelinna harukogus, külas oli kirjanik Anti Saar.

15. septembril esitles Mika Keränen Tasku Rahva Raamatus oma raamatut „Pruudirööv”.

16. septembril esitles Armin Kõomägi Solarise Apollo raamatupoes oma romaani „Taevas”. Autoriga vestles Kadri Kõusaar.

17. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek. Vastu võeti uued liikmed Kristel Algvere, Leonora Palu ja Gert Kiiler, liidu liikmeks naasis Jüri Kolk.

17. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Rein Taagepera mälestusteraamatut „Kahepaikne”.

18. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Päiv Dengo luulekogu „Kilpkonn üheks päevaks” ja Anne Carsoni kogumikku „Linnade elu”. Päiv Dengoga vestles Sirel Heinloo, Anne Carsonist kõnelesid Hanneleele ja Kätlin Kaldmaa.

18. septembril kohtus Pärnu Koidula muuseumis lugejatega Peeter Volkonski.

19. septembril toimus Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses kirjandusõhtu „Galápagos eesti ja maailmakirjanduses”. Ave Taavetiga vestles Elle-Mari Talivee.

20. septembril esines festival unda raames Eesti Rahva Muuseumis Irvine Welsh, autoriga vestles Jim Ashilevi.

21. septembril toimus Vildes ja Vines Eesti luuleprõmmu finaal. Külalisesineja oli Xabiso Vili, slämmi võitjaks kuulutati Iina Gyldén, teise koha pälvis Annabel Berg, kolmanda koha Mihhail Boitsov.

24. septembri kirjanduslikul teisipäeval esinesid Øyvind Rangøy ja Vala Thorodds, vestlust juhtis Marja Unt.

24. septembril anti Piusa koobastes üle Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind, mille pälvis Nele Reimann-Otsaru mälestusteraamatu „Vanaimä pääsokõsõ´” eest. Žüriisse kuulusid Janika Kronberg, Raili Leesalu, Inga Kuljus, Kaile Kabun ja Elina Allas. Auhinda annab välja SA Võrumaa Arenduskeskus.

25. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Kris Moor raamatut „Kus ma olen”. Autoriga vestles Andri Riid, musitseerisid Leonora ja Indrek Palu ning Kaarel Malken.

25. septembril esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus Tauno Vahteri romaani „Elevandi üksildus”. Autoriga vestles Tarmo Tiisler.

26. septembril kohtus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lugejatega Tõnu Õnnepalu.

26.–28. septembrini toimus Brüsselis luulefestival Transpoesie, kus Eestit esindas Luulur.

28. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu väljasõit Käsmu. Loengkontserdiga nüüdismuusikast esinesid Tarmo Johannes ja Merje Roomere.

28. septembril toimus Tartu Jaani kirikus kontsert-luuleõhtu „Tagore ja raaga”. Tagore tekste esitas Kristina Viin, raagasid mängisid Leho Rubis, Arno Kalbus ja Liina Vainumetsa.

30. septembril rahvusvahelise tõlkijate päeva pidulikul tähistamisel Põhjala tehase Ankrusaalis anti Siiri Omblerile Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Žüriisse kuulusid Loone Ots (esimees), Riina Kasser, Leenu Nigu ja Ingrid Velbaum-Staub.
Sealsamas anti Mirjam Parvele August Sanga luuletõlke auhind Miklós Radnóti luuletuse „Otsisklev ood” tõlke eest ungari keelest (ilmunud raamatus „Varjukeha”). Teised nominendid olid: Triin Paja – Fatimah Asghar, „Jagamine”, tõlge inglise keelest (Värske Rõhk, nr 85); Katja Novak – Sofia Lenartovõtš, „Kodu”, tõlge ukraina keelest (Värske Rõhk, nr 89); Maarja-Liis Mölder – Mosab Abu Toha, „Haavad”, tõlge inglise keelest (Värske Rõhk, nr 88); Hasso Krull – Tanya Tagaq, „*kas mäletad aega mil päikene”, tõlge inglise keelest (raamatust „Lõhkine hammas”); Contra – Anna Auziņa, „Teadvus”, tõlge läti keelest (raamatust „Alfabeedi sünnimaa”); Doris Kareva – Dennis Nurkse, „Andaluusia copla’d ja laulukatked”, tõlge inglise keelest (Vikerkaar 2024, nr 4–5). Žüriisse kuulusid Tõnis Vilu (esimees), Elin Sütiste ja Katrin Hallas. Auhinda annab välja SA Kultuurileht.
Ettekandega esines Jüri Kivimäe. Ajakirja Tõlkija Hääl 12. numbrit tutvustas Heli Allik.