Kroonikat

 

 

  1. juulil toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” kirjandusõhtu „Utoopiline salong (I). Praefatio”, salongikirjandust lugesid Rauno Alliksaar ja Siim Lill.
  2. juulil esitles kirjastus „;paranoia” Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Punases Majas festivali Kultuuritolm raames sarja „Armastatud klassikud” esimest raamatut — Raul Velbaumi kogutud teoseid (koostaja Kim Uri).

1.—2. juulini toimus Liivi muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse VI suvekool (XXIII kevadkool). Suvekooli avasid Krista Ojasaar, Pille-Riin Larm ja Mari Niitra. Ettekanded tegid Tanar Kirss, Tiit Hennoste, Arne Merilai, Johanna Ross, Anneli Mihkelev, Katre Pärn, Mari Niitra, Eliisa Puudersell, Neeme Näripä ja Kaisa Maria Ling. Kavas oli Erkki Luugi loominguline õhtu ja kirjandusviktoriin, Erkki Luugiga vestles Anti Saar. Vestlusringis „Kuidas lugeda Hennostet?”, mida juhtis Krista Ojasaar, osalesid Kadri Naanu, Indrek Ojam ja Eret Talviste. Järgnes väljasõit Voronja galeriisse.

  1. juulil oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” kirjandusõhtu „Kohtumine literaadiga (I)”. Tõlkija Riina Jesminiga vestles Siim Lill.

15.—17. juulini leidis Jõgevamaal Udu talus aset eesti ulmehuviliste 19. iga-aastane kokkutulek Estcon. Kontserdi andis Juha Jyrkäs Soomest, oma loomingust kõneles Mart Sander, toimus Heinrich Weinbergi autoritund, oma lühifilmi „The Most Beautiful Day” esitles Einar Kuusk. Ettekannetega astusid üles Andri Riid, Sash Uusjärv ja Jüri Kallas. Traditsiooniliselt viidi läbi mälumäng. Maniakkide Tänava juhendamisel kirjutatud lühijuttudest tunnistati parimaks Mann Loperi jutt. Eesti ulmekirjanikest osalesid veel Indrek Hargla, Veiko Belials, Siim Veskimees jt.

Kuulutati välja Eesti Ulmeühingu ulmeauhinna „Stalker” tänavused võitjad: parim tõlkeromaan — Orson Scott Card „Surnute eest kõneleja” („Draakon & Kuu”, tõlkija Sash Uusjärv); parim antoloogia või kogu­mik — Veiko Belialsi koostatud antoloogia „Keskpäeva varjud” („Fantaasia”, tõlkija Veiko Belials); parim tõlkelühiromaan või -jutustus — Arkadi ja Boriss Strugatskid „Kauge Vikerkaar” (antoloogia „Keskpäeva varjud”, tõlkija Veiko Belials); parim tõlkelühijutt — Philip K. Dick „Vilistaja metsas” (samanimeline autorikogu, „Triquetra”, tõlkija Andres Kurik); parim eesti autori romaan — Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana „Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa” („Fantaasia”); parim eesti autori lühiromaan või jutustus — Indrek Hargla „Sõstar ja käoking” („Looming” 2015, nr 5) ja parim eesti autori lühijutt — Indrek Hargla „Tammõküla viljakuivati” (antoloogia „Pikad varjud”, Ajakirjade Kirjastus, koostaja Martin Kivirand).

20. juulil oli Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas Kosmonautika puhke­keskuses kirjandusõhtu. Oma loomingut esitasid Jan Kaus, Kaija Kängsepp ja Kaupo Meiel. Autorilaule laulis Aapo Ilves.

22. juulil Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” toimunud kirjandusõhtul „Kohtumine literaadiga (II)” vestles prosaist Meelis Friedenthaliga Rauno Alliksaar.

22.—24. juulini korraldati Karksi valla Lilli küla Nava talus mulgi kultuuri festival „Nava Lava”, mille raames etendus Jaak Kõdari ja Silvia Soro näidend „Riia linna advokaat” ning esitati Nava talu luulekava „Täna me luuletame”.

 

Õnnitleme!

 

5. august — Nikolai Baturin 80

11. august — Triinu Pakk 50

13. august — Ilmar Vene 65


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kirjanik loeb. Janika Läänemets

Alljärgnev on valik raamatutest, mis on aja jooksul mu lugemislaualt läbi käinud. Olen need kombekalt tähestiku järjekorda seadnud, aga väikese krutskina lubanud endal iga tähte vaid ühe korra kasutada. Ehkki…

Mõtlemise mõnu, tundmise ilu, leplikkuse filosoofia

Aare Pilve 2017. aastal ilmunud raamatus „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)” on mitmeid-mitmeid eluliselt tähtsaid tekste. Sõpru ja elukaaslasi.
Kaks samale, 106. leheküljele paigutatud teksti on raamatu ilmumisest…

Imeline, päramine, tüdrukud ja vanurid. Ja mehed. Lühiproosa 2025 +/-

Olen varemgi tõdenud: kalendriaastaga uudiskirjandust mõõta ja kokku võtta on meelevaldne. Raamatu tiitellehel või impressumis võib seista 2025, aga vähemasti lühiproosas tõusid esile kogumikud, mille tekstid on valminud (ning sageli…
Looming