Prima Vista 2022

6.2022

Üle kahe aasta toimus Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista taas traditsioonilisel ajal ehk maikuus. 9.‒14. maini võis osa saada eriilmelistest kirjandussündmustest, aga ka festivali teemale pühendatud mahukast kunstiprogrammist ja filmiõhtutest Elektriteatris. Tänavuse festivali teema „Mängu piirid” kutsus mõtlema mängu tähenduse üle elus ja kirjanduses, festivali patroon oli kirjanik ja stsenarist Urmas Vadi. 

Juba enne põhiprogrammi algust leidis aset mitu eelsündmust: 6. mai pärast­lõunal asutati Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski selts ning sama päeva õhtul esitlesid Epp Petrone ja Lauri Räpp Tasku keskuse Rahva Raamatu poes raamatut „Linnutee koodid”. 7. mail toimus TYPA-s ühepoognalise köite valmistamise töötuba, mida juhendas Ameerika Ühendriikidest pärit professor Joel Freeman.

Festivalinädala avas 9. mail ­mahukas ja mitmekülgne Juri Lotmani päeva programm, mis hõlmas linnaekskursiooni „Tartu ja Lotman” Kaspar Jassa juhtimisel, Roman Leibovi ja Oleg Lekmanovi avalikku seminari „Vene luule sõjast ja sõja ajal”, TLÜ vanemteaduri Tatjana Kuzovkina loengut „Mäng Lotmani elus ja töödes” Tartu Linnamuuseumis ning Aleksei Šipulini dokumentaalfilmi „Juri Lotman. Minu sõda ja rahu” (2022) linastust. Samal päeval kohtusid publikuga ka esimesed väliskülalised: TÜ raamatu­kogus toimus Leedu kirjaniku Jurga Vilė ning illustraatori ja koomiksiautori Lina Itagaki esinemine ja töötuba ning Tartu Linnaraamatukogus esines saksa kirjanik Timur Vermes, kellega vestles ajaloolane Olaf Mertelsmann, vestluse keskmes oli külalise menuteos „Ta on tagasi”. Esmaspäevases programmis lõi kaasa ka festi­vali üks pikaajalisi partnereid, ajakiri „Akadeemia”, mille toimetus korraldas pärastlõunal Tõnissoni platsil aktsiooni „Akadeemia – varsti 400”, et tähistada ajakirja 400. numbri peatset ilmumist. Esimene festivalipäev lõppes aga mänguga – Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong pandi teadmised proovile kirjandusviktoriinil, mille koostasid Paavo Matsin ja Siim Lill.

Teine festivalipäev, 10. mai viis huvilised pärastlõunal kirjanduslik-ajaloolisele jalutus­käigule Emajõe ääres, kus Ants Siimu ja Ülo Treikeldri juhtimisel tutvuti Tartu sildade ajaloo ning sildadest kõnelevate ilukirjanduslike tekstidega. Paar tundi hiljem algas TÜ raamatukogu konverentsisaalis festivali avatsere­moonia, kus esmalt astusid publiku ette festivali juhatuse esinaine Krista Aru ning Tartu linnapea Urmas Klaas, et seekordne Prima Vista avatuks kuulutada. Seejärel kõlasid nii festivali patrooni Urmas Vadi, Tartu linnakirjaniku Paavo Matsini kui ka mitme väliskülalise sõnavõtud. Konverentsisaalis jätkus programm ka õhtupoolikul, mil toimus Natalja Murina monoetendus Jelena Skulskaja juttude põhjal ning seejärel luuleõhtu „Faerhstein/Siltšenko/Kotjuh – „Ticket to Ride””. Sündmusi toimus õhtupoolikul mujalgi – raamatu- ja kunstipoes tARTu esitleti luuleplaate „Etno-tonte”, Tartu Kirjanduse Majas toimus kirjanduslik teisipäev, kus lugejatega kohtus soome kirjanik Juha Hurme, ning kultuuri­klubis Salong võis nautida kontserti „Ruhnu lood ja laulud”. Õhtu lõpetas kirjanduslik koosviibimine Veinis ja Vines, kus oma loomingut esitas Toomas Kiho. Sel päeval kulmineerus ka mitu kirjanduslikku võistlust: Tartu Linnaraamatukogus toimus rahvusvahelise noorte ilukirjandusvõistluse „Lesefüchse international” Eesti finaal, kus nelja saksa noorteromaani üle väitlesid saksa keelt õppivad koolinoored, Tartu Tamme Gümnaasiumis autasustati aga arvustuste võistluse Ulakass võitjaid.

Kolmanda festivalipäeva, 11. mai programm pakkus taas võimalust vabas õhus liikumiseks: toimus kirjanduslik orien­teerumismäng 7.‒8. klasside õpilastele linnaruumis mobiilirakenduse TartuFic põhjal ning Raadi kalmistul viis Kaspar Jassa läbi kultuuriloolise ekskursiooni. Pärastlõunal sai alguse festivali patrooni Urmas Vadi algatatud kirjanike tennise­turniir Tartu Akadeemilises Tennise­klubis. Turniiril osalesid Armin Kõomägi, Mart Kivastik, Tiit Aleksejev, Anti Saar, Martin Oja, Tiia Kõnnussaar, Paavo Piik ja Urmas Vadi. Kohtunik oli Joosep Susi. Pärast turniiri koguneti kultuuriklubisse Salong, kus Joosep Susi tegi kokkuvõtte tenniseturniirist, kõlasid sporditeema­lised tekstid turniiril osalenud kirjanikelt autorite endi esituses ning arutleti ka üldisemalt kirjanduse ja tennise kokkupuutepunktide üle. Päeva jagus muidki sündmusi. Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus toimus „Elav raamatukogu” noortele, kus „elavateks raamatuteks” kehastusid erinevate elualade esindajad. „Elav raamatukogu” toimus ka reedel, 13. mail Tammelinna, Annelinna ja Ilmatsalu harukogus. Kolma­päeval võis aga TÜ raamatukogu konverentsisaalis nautida teatristuudio Poeesia Sõpruskond etendust „Kuningas Lear ja tema lapsed”, millele järgnes sealsamas Alexander Genise (USA) loomingu õhtu, kus Genis pidas loengu pealkirjaga „Klaaspärlimäng: teekond itta”. Tartu kaubamaja Apollos esitleti õhtupoolikul Mika Keräneni raamatut „Minu Karjala” ning Tartu Linnaraamatukogu saalis toimus Leedu kirjaniku Birutė Jonuškaitė autoriõhtu.

Neljapäeval, 12. mail toimus Raekoja platsil Prima Vista raamatulaat. Tartu Linnaraamatukogu pakkus laadal laste­programmi ning pärastlõunal toimus ühistants muusikapalade „Vihurimäe” (Kate Bush) ja „Teadagi” (Singer ­Vinger) järgi. Laadal tänati ka Prima Vista tänavuses heategevusprojektis osalenud kirjastusi. Tartu Ülikooli vanas anatoomi­kumis Toomemäel toimus konverents „Öelda kõike ja igal viisil. Tartu eksperimentaalsus 1988‒2010”, Supilinnas tehti tänavakunstile keskenduv jalutuskäik „Supilinna lood ja värvid” Anna Leena Neeringu juhtimisel, TÜ raamatukogu muusikaosakonnas esitleti Nadežda Valgu luuleraamatut „Мой круг земной” ning raamatukogu Tõstamaa ruumis toimus venekeelsete autorite kirjandusõhtu „Mängiv inimene – mõtlev inimene”. Tartu Linna­raamatukogus esines sel päeval kaks väliskülalist: vestlusõhtul „Partii sule ja pintsliga” esines rootsi kirjanik Agneta Pleijel, kellega vestles kirjandusteadlane Esbjörn Nyström. Pealkirja all „Mänglev tõsidus” toimus kohtumine norra kirjaniku Nina Lykkega, kellega vestles tõlkija Sigrid Tooming. Õhtupoolik oli tihe ka kultuuriklubis Salong: kõigepealt toimus värske kirjanduse õhtu „Särtsuga kirjandus”, kus esinesid Manfred Dubov, Anna Kaare, Susanna Mett, Maryliis Teinfeldt ja Mikk Tšaškin. Seejärel algas kontsert „Kirjanikud muusikas”, kus astusid üles trio Baložu Pilni Pagalmi (Läti), Aapo Ilves ja ansambel Avangorod.

13. mai programm algas Tartu Linnaraamatukogus, kus etendati lastelavastust pealkirjaga „Raamat tantsib: tantsust laste­kirjanduses”. TÜ raamatukogus võis Tõstamaa ruumis kuulata Igor Rosenfeldi loengut „Lotmani autogrammi poeetika” ning hiljem osaleda kuraator Nataliia Gradoboeva juhtimisel Juri Lotmani juubeli­näituse „Tartu Ülikooli professor Juri Lotman” ekskursioonil. Tartu raudteejaama juures algas pärastlõunal aga teinegi ekskursioon, mis viis huvilised Tartu linnakirjaniku Paavo Matsini juhtimisel tutvuma tema teose „Lenini valss” tegevus­paikadega. Tartu Ülikooli klassikaliste filoloogide eestvedamisel loeti Liivi 4 majas „Iliase” tõlgete erinevaid versioone, mis pärinevad Jaan Jõgeverilt, Villem Grünthal-Ridalalt, Jaan Lõolt, Anna Öpikult ja August Annistilt. Tartu Kirjanduse Majas oli õhtupooolik eesti ulme päralt: sarja „Õhtud eesti ulmega” raames toimus Mann Loperi romaani „Inglite linn” esitlus. Kaks sündmust toimusid tol päeval interneti vahendusel, kogumiku „The Repeater Book of Heroism” esitlusel kõnelesid Tariq Goddard ja Carl Neville, vestlust juhtis Berk Vaher. Video­silla kaudu osales festivalil läti kirjanik Rasa Bugavičute-Pēce, kelle autoriõhtul tuli juttu tema romaanist „Poiss, kes nägi pimeduses”. 11. ja 12. mail mängiti ERM-is ka Bugavičute-Pēce näidendit „Mul oli nõbu”, mille lavastas Valters Sīlis. Päeva viimane sündmus oli TarSlämmi finaal, mis toimus Vildes ja Vines, publiku ette astusid Rahel Ariel Kaur, Liisbet Teemaa, Jürgen Dengo, Kaisa Linn, Elo Saal, Kristel Zimmer, Tommi Turunen, Maris Pedaja ning murca. Võitjaks tuli Jürgen Dengo. Külalisesineja oli Iiri luuletaja Jill Kenny.

Viimane festivalipäev, 14. mai algas kooli­noorte infootsingumängu „Otsi kohta, kust sa saad” auhindamisega raamatu­toas Fahrenheit 451°, seejärel toimus Talvi Põldma juhtimisel Karlova tänavakunstile ja ajaloole pühendatud jalutuskäik. Ülejäänud osa päevast oli Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 raames toimuva Prima Vista kirjandusfestivali „Paremad ja halvemad tulevikud” eel­ürituste päralt. TÜ raamatukogu fuajees auhinnati kõige imelikuma luuletuse võistluse parimaid osalejaid, seejärel suunduti aga raamatukogu ette, kus toimus avalik kohtumine lüürilise minaga: enam kui tunni jooksul mõtiskleti ühiselt luule olemasolemise viiside üle kultuuris, meid ümbritsevas tegelikkuses ja ennekõike iga inimese südames. Raamatukogu eest siirdus lüüriline mina Tartu Kirjanduse Maja hoovi ja kultuuriklubisse salong, kus suurel luulepeol astusid üles Nyk de Vries (Holland), Adelaide Ivánova (Brasiilia), Nikola Madžirov (Makedoonia), Grown­ups (Läti), Katrin Väli, Sveta Grigorjeva ja Triin Soomets.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Prima Vista 2025

5.–10. maini toimunud Tartu rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Prima Vista olid seekord keskmes raamatud, paigad ja nendevahelised seosed. Inspireerituna eesti raamatu aasta motost „Rahvas algab raamatust” oli festivali teemaks „Raamat kui paik,…

„Proua Dalloway” 100

„Mis tähtsust on ajul võrreldes südamega?” küsib Sally Seton Virginia Woolfi romaani „Proua Dalloway” (1925) lõpus. Woolfi teostes, sealhulgas „Proua Dalloways”, on südamel ja tunnetel suur tähtsus ning mitte ainult…

Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinnad

Emakeelepäeval, 14. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Kokku anti välja üheksa auhinda üheksas kategoorias.
Põhižüriisse kuulusid Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva ja Janika…
Looming