Foto: Karoliina Kagovere

Heidad voodile pikali,
    seista enam ei jaksa.
Annad igatsusele voli,
    valetada enam ei jaksa.

 

Võõras keel jõuab kohale,
     tõlkida enam ei jaksa.
Lased valguse endasse,
     hämarust enam ei jaksa.
Lased helid endasse,
     vaikust enam ei jaksa.

 

Lähed riietega vette,
     vahetada enam ei jaksa.
Lased elust lahti,
     hoida enam ei jaksa.

 

 

Rohkem Kätlin Kaldmaa luulet Loomingus nr 7.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

6.2026

Kaks luuletust

Elust tüdinuile
Veel leidub teid, kel elus miski pole püha,
Kes tunnete end asetatuna kui puuri.
Teid haletsen, sest tean – teil pole toitvaid juuri;
Vaid haigetele paistab tüütav elu rüha.
Selsamal tunnil meeliskella võib…
Looming