Olev Remsu on Loomingu märtsinumbris artiklis „Kristjan Jaak ja komsomol” põhjalikult ja vaimukalt valgustanud 1968. aastal TRÜ komsomolikomitee asutatud Kristjan Jaak Petersoni auhinna lugu. Auhind anti välja 1969. aastal, seejärel veel korra 1971. aastal. Autor küsib, miks üritusele pidurit tõmmati, ja oletab: „Arvan, et üheks põhjuseks oli 1970. aastal hoogsalt alanud igasuguse omaalgatuse suretamine.” (Lk 375.)

Täiendav tõend selle oletuse kasuks on 1970. aasta 11. veebruari ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teatajas ilmunud „Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus Eesti NSV kirjanduse aastapreemiate asutamise kohta”. Määrus pani aluse kirjanduse aasta­auhindadele, mis aasta hiljem said Juhan Smuuli nimelisteks ja mida jätkavad praegused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali žanriauhinnad. Toonase määruse 6. punkt keelab aga sõnaselgelt kõik omaalgatuslikud auhinnad: „Määrata, et kirjanduse ja kunsti alal võib preemiaid asutada edaspidi ainult Eesti NSV Ministrite Nõukogu loal.” Küllap annab see punkt tunnistust sellest, kuidas omaalgatuslik Petersoni auhind, nagu ka 1964.–1969. aastail Alatskivil välja antud Juhan Liivi auhind, oli hakanud valitsust häirima.

Perestroika ajal, 1988. aasta 18. novembril pani ülikooli komsomolijuhi kandidaat TRÜ ajalehes muu hulgas ette: „Igati mõttekas oleks taastada ülikooli komsomoli­komitee poolt kunagi välja antud K. J. Petersoni nimeline medal.” 1989. aasta märtsi Vikerkaares laitis kirjutises „Kas Kristjan Jaak Peterson oli kommunistlik noor?” selle mõtte maha Riho Laanemäe: „Ma ei saa aru, kust võtab klassivõitluse ideoloogiaga relvastatud töölisklassi partei üks noorte võitlussalk endale volitused kasutada oma kirjandusauhinna väljaandmisel Kristjan Jaak Petersoni nime. [—] Komsomoli­komitee kirjandusauhind kandku ikka Rudolf Pälsoni, Pavel Kortšagini, Praskovja Angelina või mõne teise olnud või olemata komnoore nime.”[1]


[1] R. Laanemäe, Kas Kristjan Jaak Peterson oli kommunistlik noor? Vikerkaar 1989, nr 3, lk 83.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ira Lember 21. V 1926 – 1. VIII 2025

Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee.
Pikk päevatee on vajunud öösse, ­jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja…

Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025

Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab.
Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino…

Circa 7 Celsius

Kui Mirjam Parvelt Eharoosa kirjandus­õhtul küsiti, kas ta peab end kirjanikuks, kõlas osa vastusest umbes nii: „Mul on nüüd sellised sõbrad, nii et seega vist olen.” Kui valida juhuslikult keegi…
Looming