Pea
Viimasel ajal
räägin oma peaga
ütlen talle
võid küll mõelda kõike
mis sulle pähe tuleb
aga oled ikkagi mu pea
minu kaela otsas
minu lükata-tõmmata
murda valutada vajadusel mahagi võtta
kes meist ikkagi
pealik on
küsib mu käest
solvunud pea
kehitan õlgu
ja tunnen
et pea liigub õlgadega kaasa
tõrksalt selgroolülide kriginal
kuid siiski liigub vaevumärgatavalt
mulle tundub
et sa kuuletud mu õlgadele
vastan pea
retoorilisele küsimusele
Tean-tean
sa ei pea mind eriti oluliseks
muigab pea
aga vaatame
mis sa kostad kui pead
minu pideva alavääristamise
üleväsitamise
talvel ilma mütsita käimise
ja märgade juustega magamise tõttu
peaarsti poole pöörduma
või sootuks hullaris kükitama
sa väike ärevushäirik
saadan ta selle peale lihtsalt pe…sse
dialoog võtab tuurid üles
pea karjub võõra häälega
mis meenutab kahtlaselt mu enda oma
ära räägi siis enam minuga
tüüta oma varbaid või naba
või nibusid
selle peale tekib soov talle vastu vahtimist virutada
aga hoian end vaos
olen mõistlik tasakaalukas
peaaegu viisakalt
haaran teda juustest
sikutan paar korda üsna tugevalt
ja lasen kergendustundega lahti
Äkki ilmub püssiga mees
ja ütleb üsna rahulikult
lõpetage see lament jalamaid ära
kas te ei tea et
oma pea sees uitamine
on rangelt keelatud
see on eraomand
kasige välja
mõlemad
Unetu rohi
Talve unerohu mõju
on lahtunud
unemürki on lõputult käiatud
vereringes venitatud lõigatud kleebitud
veenides võngutatud
tagurpidi mängima pandud ja
nüüd on mürgilint õhkõhukeseks lihvitud
uneteed on lõpuni käidud või
maha käinud
poolidelt maha voolanud
mürk nirisenud tilkhaaval kuni
teedest on saanud rajad ja
Rajalindid on kadunud rohu sisse
vooganud ärkvelolekusse
ja talve unerohust
sai unetu kevadrohi
valgete ööde mürkroheline
Raamatud
Armastan lebada
siiliks pöetud kunstmurul
ja vaadata kuidas mu raamatud
riiulitel kasvavad
ma olen poetanud sinna seemneid
kogu talve jooksul
hoidnud neid soojas kupli all
ja aeg-ajalt kastnud üle meeletult
tahaks juba näha
väikseid raamatuidusid
raamatubeebisid
ja seal nad ongi pontsakad ja valgelehelised
ettevaatust lähenemisel
mähkmeta raamat võib peale pissida
aga pole hullu
see on puhas tint ja tarkus
Mu raamatud juba roomavad
ja pean riiulile võre ette panema
nad seisavad juba jalul
ja siis on nad korraga
kisavad ülbed ja vinnilised teismelised
pean riiuleid pikendama
muidu ei mahu pealkirjad enam ära
autoritele haugutakse niikuinii juba ammu vastu
Ojeeh
nüüd on aeg raamatutele
seda emaka ja tolmuka loengut pidada
et nad enneaegselt paljunema ei hakkaks
aga nad poegivad ikka
kusjuures sünnivad nii imelikud ristandid
prerafaeliitide novellide rituaalsest paaritumisest
ootava godot’ga
tuleb ilmale külluslikes värvides gootikirjaline
nappe binaarkoode sisaldav köide
padjamärkmete kurtuaassest afäärist
ingmar bergmani elulooga
sünnib keisrilõikega
maagiliselt helendav
eraklikust saareelust pajatav haikukogu
ma parem ei kirjelda seda veidrat järglast
kes sünnib adleri orkestratsiooniõpikul ja
kohutavatel lastel
Asi läheb kontrolli alt välja
ja ma lähen lemmikloomapoodi
et raamatukoisid osta
kuid mind vaadatakse seal
nagu viimast lollakat
naasen koju tühjade kätega
riiulid on juba ohtlikult kaldu
pöetud kunstmuru heinakuhjaks kasvanud
mmmmmõnus pehme
Leban jõuetult heinakuhjas
ja viimseni täis riiulid
vajuvad mu pea kohal aeglaselt kokku
lugemisparadiisiks
Lisa kommentaar