2. märtsil tähistati Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudis Friedebert Tuglase 140. sünniaastapäeva. Anti üle Tuglase novelliauhind, mille pälvisid fs novelliga „Stefan” ja Silvia Urgas novelliga „Eestimaa puit”. Žüriisse kuulusid Iris Eelmaa, Piret Jaaks, Kadri Kõusaar, Ülar Ploom ja Paul Raud.

3. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitlesid Piret Põldver ja Kalev Karlson luuleplaati „Tõmme”. Lisaks näitas Susan Kolde oma tekstidele loodud luulefilme.

4. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2025. aasta luuleauhinna nominendid Martin Algus, Doris Kareva, Berit Kaschan, Riste Sofie Käär, Paavo Matsin ja Carolina Pihelgas. Õhtut juhtis Joonas Veelmaa.

4. märtsil esines Nõmme raamatukogus Anti Saar, kes tutvustas oma raamatut „Kajakad”.

5. märtsil esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus Aldous Huxley raamatut „Silmituna Gazas”. Raamatu tõlkija Anne Langega vestles Tiit Aleksejev.

5. märtsil esitles Maarja Kangro Kirjanike Majas oma luulekogu „Parim võimalik punane”. Autoriga vestles Joosep Susi, santuril musitseeris Iraani päritolu helilooja Reza Kazazi.

5. märtsil toimus Kellerteatris Eesti Naiskirjanduse Seltsi korraldatud naistepäeva galaõhtu. Esinesid Carolina Pihelgas, Merca, Sveta Grigorjeva, Kätlin Kaldmaa, Krista Ojasaar, Elo Viiding, Eeva Park, Dagmar Lamp, Hanneleele Kaldmaa ja Andra Teede.

5. märtsil kohtus Ilmatsalu raamatukogus lugejatega Tõnu Oja.

6. märtsil meenutati Tartus Jaani kirikus Puhja koolmeistrit ja köstrit Käsu Hansu ning kanti täies pikkuses ette tema nutulaul. Sissejuhatava loengu pidas Aivar Põldvee, nutulaulu esitasid Lauri Õunapuu ja Lauri Sommer.

6. märtsil kohtus Karlova-Ropka raamatukogus lastega Grethe Rõõm.

6. märtsil esinesid Riisipere kultuurikeskuses kavaga „Ärkan koos lilledega” Doris Kareva ja Robert Jürjendal.

7. märtsil toimus Pärnus Café Grandis Ernst Jandli luule õhtu. Saksakeelseid originaale esitas Austria suursaadik Peter Mikl koos abikaasa Maria Mikl-Kaufmanniga. Tõlkeid luges Maarja Kangro.

7. märtsil esitasid Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes katkendeid oma loomingust Kristel Algvere, Joanna Ellmann, Anu Kree, Kristi Küppar, Lilli Luuk, Murca, Tia Navi, Krista Ojasaar, Piret Põldver ja Kristina Viin.

10. märtsil kohtus Pärnu Keskraamatukogus lugejatega Kairi Look.

10. märtsil toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. Kuulutati välja 2025. aasta parimad laste- ja noorteraamatud.

10. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2025. aasta proosa- ja luuleauhinna nominendid Aliis Aalmann, Doris Kareva, Paavo Matsin ja Carolina Pihelgas. Õhtut juhtis Siim Lill.

11. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval astusid üles Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2025. aasta proosaauhinna nominendid Mehis Heinsaar, Eva Koff ja Kairi Look. Õhtut juhtis Made Luiga.

11. märtsil toimus Karlova-Ropka raamatukogus teemaõhtu „Keeleõpik nagu ballett”. Külas oli Heinike Heinsoo.

12. ja 26. märtsil pidas Tallinna Kirjanduskeskuse üritustesarja „Kirjanduse õhtukool” raames loengu Berit Kaschan.

12. märtsil võtsid Eesti Kirjanike Liidu noored Faatumi toas vaatluse alla Piret Jaaksi näidendi „Siirderiitujad”. Töötoa viis läbi Katrin Kõuts.

12. märtsil esines Kalamaja ja Kadrioru raamatukogus Kristi Piiper.

12. märtsil toimus Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus seminar „Andmetest teadmisteni: bibliograafiliste metaandmete digitaalse töötlemise väljakutsed ja kasutusvõimalused”, mille raames tutvustasid Daniele Monticelli ja Maris Saagpakk Eesti Tõlkekirjanduse Andmebaasi (ETA). Andmebaasi loomise protsessist rääkisid Tiit Kroon ja Olga Sudajeva. Laura Nemvalts ning Peeter Kondratjev kõnelesid andmebaasi kasutusvõimalustest ja jätkusuutlikkusest ning eesti bibliograafiliste andmestike hetkeseisust.

13. märtsil toimus Padise kloostri külastuskeskuses kohtumisõhtu „Keegi ei ole kaugel”. Doris Karevaga vestles Jaan Tammsalu.

13. märtsi ulmereedel esitleti Tartu Kirjanduse Majas Larry Niveni „Neutrontähte”, ühega raamatu tõlikjatest, Reidar Andresoniga vestles Raul Sulbi.

13.–14. märtsil toimus Eesti Rahvusraamatukogus eesti raamatu aasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?”. Muu hulgas tutvustati 2025. aastal läbi viidud lugemisuuringut „Eestlane loeb 2025”. Avasõnad ütlesid rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel ja president Alar Karis. Esimesel päeval esinesid ettekandega Marju Lauristin, Riie Heikkilä, Maija Treile, Krister Kruusmaa, Hegle Pärna, Sten Saluveer ja Riina Roose. Vestlusringis osalesid kirjandusõpetajad Elo Viiding ja Jürgen Rooste ning õpilased Eliisabet Raju, Kaaren Cornelius Sinijärv, Jasper Tammes ja Karola Saar, vestlust juhtis Marju Lauristin. Teisel päeval esiensid ettekandega Jaak Tomberg, Eneken Laanes, Eret Talviste, Liina Lukas, Kristjan Haljak, Berk Vaher ja Piret Noorhani. Noorautorite vestlusringis osalesid Rasmus Politanov, Marie Ojamaa ja Heneliis Notton, vestlust juhtis Marta Grünvald. Piret Lotman esitles Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aeg” kaheksandat artiklikogumikku „Sõnade tähendusest” ning Aivar Põldvee vanimate säilinud eesti aabitsate faksiimiletrükke. Lõpusõnad ütles kultuuriminister Heidy Purga, konverentsi juhatas Karl Martin Sinijärv.

14. märtsil tähistati kogu Eestis emakeelepäeva. Presidendi kantselei ees toimus viiendat aastat lugemisaktsioon, kus loeti päikesetõusust päikeseloojanguni ette eestikeelset kirjandust.
Tartus Vildes ja Vines toimus TarSlämmi neljas eelvoor, mille võitis Anna-Liisa Leppik, külalisesinejaks oli Andra Teede.
Kultuuriklubis Salong kõneles „Esoteerikalaupäeva” raames Joel Jans oma krimiraamatute sarjast „Rõngu roimad”.

16. märtsil kohtus Ilmatsalu raamatukogus põhikooli õpilastega Anti Saar.

16. märtsil anti Vasalemma põhikoolis üle Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind, mille pälvis Ilmar Tomusk.

17. märtsil kohtus Kännukuke raamatukogus lugejatega Contra.

17. märtsil esines Nõmme raamatukogus Kairi Look.

17. märtsil anti Eesti Kirjandusmuuseumis üle Gustav Suitsu nimeline luulepreemia, mille pälvis Carolina Pihelgas luulekogu „Ikka veel” eest. Ettekandega esinesid Helle Metslang, Jaana Toome ja Saara Liis Jõerand, kõne pidasid auhinna komisjoni liige Piret Põldver ja laureaat.

17. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Arne Merilai raamatut „Eesti poeetika”, autoriga vestles Karel Leet.

18. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval etendati Maimu Bergi lühinäidendite põhjal tehtud lavastusi „Libamood” ja „Minu poeg”.

18. märtsil kohtus Kännukuke raamatukogus lugejatega Marju Kõivupuu.

18. märtsil esines Liivalaia raamatukogus Contra.

19. märtsil arutlesid kirjanike liidu noored Faatumi toas Sylvia Plathi romaani „Klaaskuppel” üle, külas oli Johanna Ross.

19. märtsil esitles Pärnu Keskraamatukogus Liia Kikas oma romaani „Väikelinna biit”.

20. märtsil kohtus Annelinna raamatukogus lastega Kristi Kangilaski.

20. märtsil esines ürituste sarja „Õhtus on ulmet” raames Südalinna raamatukogus Kristi Reisel.

20. märtsil esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus Tõnu Õnnepalu romaani „Tööpäev”. Autoriga vestles Joonas Hellerma.

20. märtsil tähistas Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetool koostöös kirjandusringiga Ellips rahvusvahelist luulepäeva „Maailmaluule” kohvikuga. Ülikooli kohviku talveaias astusid tõlgetega üles Meeta Kõljalg, Meelis Friedenthal, Laura-Liisa Tõldsepp, Arne Merilai, Kaarina Rein, Tiina-Erika Friedenthal, Ene-Reet Soovik, Kairit Kaur, Rebekka Lotman, Katiliina Gielen, Sofia-Elizaveta Katkova, Hanna Stiina Kangur, Leena Käosaar, Mirjam Parve, Mihhail Lotman, Kriszta Tóth, Maria-Kristiina Lotman ja Ivo Volt. Musitseerisid Laura-Liisa Tõldsepp ja Tobias Pilv.

21. märtsil tähistati UNESCO kirjanduslinnas Tartus rahvusvahelist luulepäeva. Elektriteatri Raekoja saalis toimus luulepäeva eriseanss „„Juuksepõimik”: eesti luulefilmid ja Euroopa”. Õhtul toimus Tartu Kirjanduse Maja saalis Hedvig Hansoni kontsert „Laul ja luule” ning kultuuriklubis Salong esitasid oma luuletusi Aliis Aalmann, Merca ning fs koos Brigitta Davidjantsiga. Järelpeol Salongis mängisid plaadimuusikat fs ja Brigitta Davidjants.
Tallinnas tähistati rahvusvahelist luulepäeva luulerännakuga, kus osalesid Maria Ehrenberg, Sandra Uusberg, Kristo Viiding, Kristjan Üksküla, Hardi Möller, Mark Erik Savi, Doris Tilk, Aleksandr Žilenko, Alina Karmazina, Anastassia Tsubina, Anna Sergejeva, Ilja Bolotov, Tatjana Manevskaja, Kersti Kreismann, Britta Soll, Erling Eding, Linnar Looris, Aule Urb, Triinu Upkin, Sveta Grigorjeva, Hasso Krull, Andra Teede, Riina Joanna Järve, Marie-Luisa Kurm ja Mirtel Velström.

21. märtsil toimus Haapsalus Evald Okase muuseumis Olavi Ruitlase loomingu õhtu.

24. märtsil esitles Mari-Liis Müürsepp raamatupoes REaD oma luulekogu „Keegi hingab”, autoriga vestles Sveta Grigorjeva.

24. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Miranda July romaani „Käpuli”, Jüri Kolgi ja Carolina Pihelgaga vestles Siim Lill.

25. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval toimus kirjastuse Tuum kobaresitlus, oma uutest raamatutest kõnelesid P. I. Filimonov, Mikk Tšaškin ja Berk Vaher.

25. märtsil toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek.

26. märtsil toimus Tartu Linnaraamatukogus kirjanduskohvik, kus vaadeldi Asako Yuzuki romaani „Või”. Vestlust juhtis Maret Lukken.

26. märtsil toimus Tallinna Luuleprõmmu neljas eelvoor. Külalisesinejaks oli Johanna Roos. Finaali pääsesid Kaarel Aadli, Jaak Känd ja Tiina Saar-Veelmaa.

26. märtsil arutlesid kirjanike liidu noored Faatumi toas tsensuuri üle. Töötoa viis läbi Matilda Angela Simson.

27. märtsil toimus Tallinna Kirjanike Majas Marie Underi 143. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Ja nüüd langes üks täht ja mu süda lõi tuld”. Avasõnad ütles Merlin Kirikal, ettekandega esinesid Marin Laak, Jaan Undusk, Aija Sakova ja Janika Kronberg. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirju lugesid Grete Jürgenson ja Margus Kasterpalu, musitseeris Martti Raide.

30. märtsil kuulutas Eesti Naiskirjanduse Selts Tallinna Südalinna raamatukogus välja naiskirjanduse auhinna nominendid: Aliis Aalmann, „Kes aias”; Brigitta Davidjants, „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte”; Eva Koff, „Õhuskõndija”; Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast”; Murca, „Kaks hunti”; Heneliis Notton, „Tähed Agnesele”; Berit Petolai, „Hele, tuisklev ja nimetu”; Carolina Pihelgas, „Ikka veel”; Johanna Roos, „Tsükkel”; Andra Teede, „Lind ei ole”.

31. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitles Berk Vaher luulekogu „Tantsuks mängib elu”, autoriga vestles Siim Lill.