• Arhiiv 23.11.2022

    Kuulake libahunti

    merle

    Maarja Pärtna: „Elav linn”.
  • Arhiiv 14.11.2022

    Teet Kallase juhtum

    merle

    „Loomingu” novellivõistlused toimusid järjepidevalt aastail 1951–1970, seejärel veel üksikute kordadena aastail 1977, 1980 ja 1983.
  • Arhiiv 14.11.2022

    Olen kui rong, aina sama jaama näen oma teel

    merle

    Mario Pulver: „Lokomotiiv”.
  • Arhiiv 10.11.2022

    Kirjanik loeb. Kiwa

    merle

    Kollektsioneerin juba mõnda aega raamatuid mittemillestki. Praeguse seisuga on neid, millel sõna nothing pealkirjas, kokku 58 tükki, lisaks paarkümmend raamatut teemadel void, emptiness, zero ja kümmekond täiesti tühja raamatut. Raamatud eimillestki peavad mitte ainult pealkirja järgi, vaid ka tegelikult eimillestki ja/või tühjusest olema, olgu siis budismist, füüsikast või null­kraadil kirjutamisest. Eimiski, olematus ja tühjus võivad tähendada erinevaid nähtusi. Teadlased ütlevad, et kosmilisel tühjusel pole midagi pistmist budistliku śūnyatā, teadvuse seisundiga. Mul mahuvad mõlemateemalised raamatud ühte kogusse, kuna nii maailma kui ka teadvuse algupära on teaduse kaks suurt veel lahendamata küsimust. Ühtlasi otsin kultuuri, mida kummitavad ontoloogiline tühik ja error, mis annab lootust, et süsteem ei ole totalitaarne; meie kognitiivset võimekust, mis võimaldab meile nulltasandi tunnetust, ja kõikvõimast, subatomaarseid osakesi struktureerivat tühjust.
  • Arhiiv 07.11.2022

    Kroonikat

    merle

    4. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Erkki Luuk oma esseekogu „(Üli)reaalsuse päritolu”. Autoriga vestles Leo Luks, musitseerisid Martiini ja Kunileid.

    4. oktoobril esitles Imre Siil Juhan Kuusi dokfoto keskuses novelli- ja jutukogu „Lugusid endisaja lastest” ning mälestuste­raamatut „Lapsepõlv Nõukogude Eestis: 1960.–1970. aastad”.

    5. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Jonathan Littelli romaani „Eumeniidid”. Raamatust vestlesid Heli Allik, Toomas Hiio, Eneken Laanes ja Aare Pilv, vestlust juhtis Tarmo Jüristo.

    5. oktoobril toimus Tartu Linnaraamatu­kogus „Õhtu tõlkijaga”, külas oli leedu kirjanduse tõlkija Tiina Kattel.

    7. oktoobril esitleti Tallinna raekojas Sirje Oleski raamatut „Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s”. Kõnelesid Sirje Olesk, Janika Kronberg, Tiit Aleksejev, Piret Viires ja Kaarel Oja, musitseeris Martti Raide. Raamatut esitleti ka 11. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas, kus autoriga vestles Janika Kronberg.

    7. oktoobril toimus Tallinna Keskraamatukogu Laagna harukogus kohtumine Ilmar Tomuskiga.

    8. oktoobril toimus Estonia kontserdi­saalis Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva pidulik vastuvõtt liikmetele, sõpradele ja toetajatele. Kõnelesid president Alar Karis, kirjanik Viivi Luik ja liidu esimees Tiit Aleksejev. Linastus liidu ajalugu kajastav film ning esitati tekstikava „Stiiliharjutused eesti kirjandusega”. Juubeliõhtu programmi koostas Urmas Vadi.

    8. oktoobril toimus raamatupoes Puänt lastehommik, kus Colas Gutmani raamatut „Kirbu-Krants” lugesid ette Kätlin Vainola ja Leelo Märjamaa.

    12. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval toimus hõimupäevade luuleõhtu „Smugri­trall”. Esinesid Esa Hirvonen, Aapo Ilves, Kauksi Ülle, Mathura, Muš Nadi, Hannu Oittinen, Jan Rahman, Reijo Roos ja Jürgen Rooste koos Siim Aimlaga. Musitseeris Johan Kristjan Aimla keelpillikvartett.

    12. oktoobril toimus Eesti Kirjandus­muuseu­mis konverents „Kas sa Reed Morni oled lugenud? Naised ja proosa­kirjandus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis”. Konverentsi avasõnad ütlesid Mare Kõiva, Eret Talviste ja Eve Annuk. Ettekandega esinesid Eve Annuk, Milvi Martina Piir, Elle-Mari Talivee ja Kadri Tüür, Külliki Steinberg, Kärt Roomäe, Johanna Ross, Merlin Kirikal, Indrek Ojam, Roland Sinirahu, Mari Niitra ning Eret Talviste. Konverentsi juhatas Mirjam Hinrikus. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Tartu Ülikool.

    13. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas ajakirja „Värske Rõhk” ja kirjandus­ring Ellipsi luulekriitikaseminar „Milleks on vaja luulet ja kuidas seda lugeda ja arvustada?”, kus oli külas Mihhail Trunin.

    14. oktoobril toimus hõimupäevade raames Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis konverents „Karjala märgiline tähendus”. Ettekandega esinesid Pekka Kauppala, Eero Medijainen, Jaan Õispuu ja Janne Saarikivi. Soome-ugri kultuuripealinna 2023 Kuhmo programmi tutvustas Maari Kallberg.

    14. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmeõhtu, kus esitleti Alastair Reynoldsi romaani „Pahupidi pööratud”. Raamatust vestlesid Raul Sulbi ja Reidar Anderson.

    15.–22. oktoobrini toimus laste ja noorte kirjandusfestival Luup.

    17. oktoobril esitles Piret Raud Viru Keskuse Rahva Raamatus novellikogu „Nimepanija”. Autoriga vestles Mart Juur.

    17. oktoobril avati Tartu Linnaraamatukogus Kai Aareleiu 50. sünnipäeva puhul raamatunäitus „Vene verest Vaikse ookeanini”. Näituse koostas Eve Pormeister.

    18. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Harald Keilandi teost „Nokturnid”. Vestlesid Jaan Malin ja Janika Kronberg, musitseeris Tõnu Kalm.

    18. oktoobril toimus raamatupoes Puänt Fernando Pessoa „Rahutuse raamatu” esitlus. Vestlesid Leenu Nigu ja Juhan Raud, katkendeid teosest luges Mirko Rajas.

    19. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Piret Põldver raamatut „Hoog”, autoriga vestles Arp Müller.

    19. oktoobril esines Tartu Ülikooli loodus­muuseumis loodusluuleõhtul Doris Kareva.

    24. oktoobril esitles Joonas Veelmaa teater-baaris Heldeke! oma luulekogu „Alaska”. Üles astusid ka Jan Kaus, Teele Lember, Mari-Liis Müürsepp ja Jaan Pehk.

    25. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Byung-Chul Hani teost „Läbipaistvusühiskond”. Hasso Krulliga vestlesid Rauno Alliksaar ja Siim Lill.

    25. oktoobril esitleti Sakala teatrimaja kohvi­kus NR99 näidendikogumikku „teater | näidendid. stücke. Valik ­austria näidendeid”. Avasõnad ütles Austria suursaadik Eestis Peter Mikl, sõna võtsid Piret Pääsuke ja Mihkel Seeder, näitlejate esituses sai kuulda katkendeid Daniel Kehlmanni näidendist „Jõuluõhtu”, esitlust juhtis Heidi Aadma.

    25. oktoobril toimus Eesti ­Lastekirjanduse Keskuses seminar „Laps kirjanduses X. Noorus on ilus aeg!?”. Ettekandega esinesid Andrus Org, René Tendermann, ­Jaanika Palm, Lea Reitel Høyer, Eva Kreem, Elisa­beth Heinsalu, Siim Lill, Johanna Ross, Aidi Vallik ja Ilmar Raag. Seminari korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

    26. oktoobri kirjanduslikul kolma­päeval esitles Maarja-Liis Mölder luulekogu „Meesinine”. Autoriga vestles Kaarel B. Väljamäe. Esinesid ka Veronika Kivisilla, Asko Künnap ja Kristjan Üksküla.

    26. oktoobril kohtus lugejatega Tartu Linna­raamatukogu Annelinna haru­kogus Valdur Mikita.

    27.–29. oktoobrini toimus Tartu Kirjanduse Majas tummfilmifestival „20/20”, kus filmidest inspireeritud tekstidega esinesid Paavo Matsin, Meelis Friedenthal ja Maarja Pärtna. Samuti esitleti festivalil Arvo Iho raamatut „Stalkeri võtted Eestis”.

    27. oktoobril esitles Maarja Pärtna raamatu­poes Puänt oma luulekogu „Elav linn”. Autoriga vestles Lilli-Krõõt Repnau, musitseeris Katariin Raska.

    28. oktoobril anti Riias üle Balti Assamblee preemiad. Kirjanduspreemia pälvis Kai Aareleid romaani „Vaikne ookean” eest.

    28. oktoobril tähistati Tartus Marju Lepajõe 60. sünniaastapäeva. Tartu Ülikooli raamatukogus avati näitus „Omnia munda mundis. Marju Lepajõe 60”. Avamisel esinesid Krista Aru ja Kristi Metste, näitust tutvustas kuraator Marianne Marlene Tiik. Avamisüritusel anti üle ka mälestus­fondi stipendium, mille pälvisid Janika Päll ja Tiina Kala. Ülikooli kohvikus esitleti Marju Lepajõe tõlgi­tud Innocentius III traktaati „Inim­olu viletsusest”, Lepajõe esseed „Miks ei ole Platoni „Politeiat” seni eesti keelde tõlgitud?” ning talle pühendatud ajakirja „Vikerkaar” erinumbrit. Tartu Jaani kirikus toimus mälestuspäeva õhtul ansambli Eesti Keeled kontsert.

    28. oktoobril toimus korp! Ugalas Enn Uibo 110. sünniaastapäevale pühendatud õhtu.

    30. oktoobril esitles Kadri-Ann Sumera MUBA kohvikus oma romaani „Basiliski lapsed”. Autoriga vestles Maarja Kangro.

    31. oktoobril toimus Tartu Linnaraamatukogus kirjandusõhtu „Armastus ja sõda”, kus esinesid Kai Aareleid ja Kärt Hellerma.

  • Arhiiv 07.11.2022

    Õnnitleme

    merle

    1. november – Olev Remsu 75

    14. november – Leo Kunnas 55

  • Arhiiv 07.11.2022

    merle

    Foto: Kris Moor

     

    *

    tantsin aknalaual, surmale rõõmsalt
    lähedal, alati rõõmsalt lähedal. ronin alla,
    olen väike nefriidist hobune sinu pihus,
    sulle lähedal. hoiad mu pihta, hoiad pilti
    endast hoidmas mu pihta – su käsi on
    käsipeegel ja seegi on surma lähedus.
    karmiinleevikesed tõusevad lendu me
    voodist, muugivad lahti meenutuse
    lukus maja, ruumi, milles olen inim-
    juustega nukk, kuni mind puudutad.
    iha aitab surmaga toime tulla, aitab
    hoida käsi, mille ajalugu ma ei soovi
    teada, valides armumise. ehkki käed
    on kõige elusamad, kui nad on kurvad.
    ehkki haukame üksteisest nii nagu laps
    haukab oma emast ja siiski hoiab ema
    lapse käest kinni ja seegi on surma lähedus.

     

    *

    ära me kaevu mürgita, lein ja ihnus. kuigi luud tulevad
                 maa seest välja,
                              kuigi tuul on kirve läige –

    kuid siin pole puu külge nööritud
                 ühtegi ohvrit.
                              iga inimese sõrmeotstel kasvavad

    naerusuised, linnukujulised õied.
                 ükski pole vanglavõti.
                              igaüks on oluline kummitus.

    mis siis, kui iga nööbikarp, ümbrik
                 ja rahakassa on haud?
                              ma tean, kes sa oled silmalaugude taga.

    su hääl on vesi
                 ja kui laulad, uputad kõik
                              valusa. kuni sa ei tea surmast midagi.

    kuni keha on vaid laul iseendale.
                 surnuaiapingil luude lumesajus
                              on ööbik vaid –

    kuula teda. kuula, kuidas su enda hääl naeratab,
                 kui laulad. ära arva,
                              et sinagi pole maa: oled maa

    nagu teised loomad. riputa oma riided
                 noorkuu raudnaela otsa
                              ja armasta seda lihtsat maad,

    oma tavalist nälga. talla ahelatel,
                 mitte teistel.
                              ole selle maa ohjeldamatu laps,

    ole selle maa ohjeldamatu laps.

     

    *

    tuuletu järv pildistab pilvi
    ja põldlõokest, kes laulab kõik nimed
    katki. kadunuidki
                                   pildistab.
    luule ei olnud leinariide õmblemine.
    luule tõi sind järve ligi.
                kivide, nende külmunud leibade ligi
    mida meie kadunud öösiti
                                lahti püüavad raiuda.
    järve kaldal tantsi. iga tants on mäss
    kalestumise vastu.
                                  kividki mäletavad seda.

     

    Metskitsetall

    kevadel jätavad surnute valged sõrmed
    talle selga tähnid. see juhtub
    hommikul

    kastemärjal põllul
    mis sädeleb
    kui rasvaga läikima löödud jahipüss.

    lastena olime õega haiglas
    kopsupõletikus
    ei teadnud

    et ka tall
    sumbub samasse tõppe.

    kuulda on praksumist:
    sõrad vajuvad läbi lumekooriku.
    tall ta kõhus.

  • Sisukord 05.11.2022

    Looming 11 2022

    merle

    Linnar Priimägi | Mõistatused
    Hasso Krull | Seitse luuletust
    Margus Tamm | Rahumäe
    Triin Soomets | *eristan tõelisust ja näivust / *segan jälgi jt luuletusi
    Sirkka Turkka | *Sügis, vana veomees, kuseb jt luuletusi
    Liisa Loo | Vaade elule
    Karola Karlson | Pool kaks
    Merike Õim | Luuletusi kogust „Asjade alumine pool”
    Paavo Kivine | Öö
    Jüri Leesment | Need kel pole ükstapuha / Ootamatult jt luuletusi
    Olev Remsu | Flight cadet Mari. Novembriroosid
    Elisabeth Heinsalu | sõjakevad / Kohtumaja jt luuletusi
    Kirjanik loeb. Kristjan Haljak
    Jürgen Rooste | Kõva areng või lihtne rasvumine? Mõttevahetus: XXI sajandi kirjandus
    Tiit Pruuli | Reisikirjanik Remsu tõde
    Jaanus Vaiksoo | Juuda suudlus Pommeri aias
    Tiit Hennoste | Pööriaeg, üheksakümnendad. Kuldsete lehtede peal. „Loomingu” kirjanduslugu 8
    Arvo Valton | Kirjanike liit. Isiklikku ja üldist
    Elle-Mari Talivee | Kuulake libahunti
    Marianne Lind | Mõnes unes olen ma kass
    Laura Laasi | Murdelainetus
    Olev Remsu | Lõbusad pildikesed kurvast elust
    Maarja Vaino | Monumendi asemel monograafia
    Kroonikat
    Marja Unt | Laste ja noorte kirjandusfestival Luup 2022

  • Arhiiv 03.11.2022

    Triin Paja vastavused

    merle

    Triin Paja: „Ürglind”. Triin Paja: „Jõe matmine”.
  • Arhiiv 03.11.2022

    (M)aja lugu

    merle

    Kaur Riismaa: „Lumi Liivimaal”.
  • Arhiiv 31.10.2022

    Rannajoone muutumisest

    merle

    Kirjanike liidu juubel eeldaks pöördumist, mis hiilgaks ja kumiseks. Mis ülistaks loomeliidu saavutusi ja kuulutaks talle õitsengut ja kestmist. Säärased tekstid on petlikud, isegi pidupäeval. Pealegi on viimasel ajal märgata parteikongresside retoorika taassündi, mis on ilmselt seotud kõikvõimalike visioonide, kuvandite ja projektide vohamisega. Projektidesse surutakse õhku ja arenguid, siis on loota, et need ka heaks kiidetakse. Laia pintsliga brežnevismis ongi midagi köitvat, kõigis neis paraadides, paviljonides ja pronksist rahutuvides. Oht on väljamõeldu tõe pähe võtmises, sest tegemist on valega. Ja vale on alati paljusõnaline. Me elame mölakeskses ühiskonnas, kirjutab teatrikriitik, vaikust on võimalik saavutada ainult möla ületades, seda vaikima pannes. Vaikust, seda tõelist, millest kirjutab Gregorius Palamas. Seepärast on alljärgnev jutt rannajoonest, millestki nähtavast ja mille kontuurid on siinsamas. Tänases päevas.
  • Arhiiv 28.10.2022

    Andra Teede loeb oma luulet Loomingust nr 10

    merle

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood