Vilja Kiisler sõnas aasta algul Maarja Kangro „Õismäe ajamasinat” arvustades, et „teema ei loe [heas] kirjanduses suurt midagi, loeb ainult see, mismoodi on tekst tehtud”.[1] Ometi algab minu 2021. aasta novelli(kogu)saaki peegeldav taksonoomia nimelt temaatilise rõhuasetusega – täpsemalt sellega, kas jutukogude sisust leiab (või ei…
Tänavu kevadel möödub 150 aastat Eesti Kirjameeste Seltsi esimesest ametlikust koosolekust Viljandis 1872. aastal. Mida praegune kultuurirahvas, kirjutajaskond sellest tähtpäevast mõtleb? Enamik küllap arvab: tolmune, arhailine, museaalne, huvituseta värk, millest jäänud tekste on tänapäeval piinlik ja vaevarikas lugeda. Ennemuistne poolorjapõli, algeline teadvus, Villude visa võitlus…
„Mis sul on kodu?”„Lilled. . . . Heinamaa. . . . Päikesepaiste. . . .”Oskar Luts, „Kevade”
Uus kümnend „Loomingu”-põhises ajaarvestuses algab taas pöördesündmusega. 1953. aasta 5. märtsil sureb diktaator Jossif Stalin. Järgneb Nikita Hruštšovi võimuletõus ning 1956. aasta, kui ta peab partei XX kongressi salajasel istungil oma kuulsa isikukultuse-kõne. Nõukogude Liidus algab ajajärk, mida…

Raamat on raam, mille sisse maalib lugeja pilk pildi. Lugeja muidugi teab, et mingi pilt on juba raami sees olemas,…
„Loomingu” artiklisarjas on mõtteid avaldanud Märt Väljataga, Johanna Ross ja Mart Velsker. Järgnev ei lisa palju üldise narratiivi ja mõttevahetuse seisukohalt, pigem kinnitab väljaöeldut ja kõigile teada olevat. Siinkirjutaja eesmärgiks on XXI sajandi eesti kirjandusmaastiku kõige üldisem kirjeldus, mille põhivõtteks on nimepillamine ja loetelud.
Peaasjalikult keskendub edaspidine…

Sissejuhatuseks Peaaegu sada aastat tagasi väitis vene kirjandusuurija Boriss Tomaševski, et kirjanikke on kahte liiki – biograafiata ja biograafiaga kirjanikud. Viimaste…
Hiljaaegu levis uudis, et Kanuti Gildi SAALis esietendub lavastusprojekt, mille aluseks on tehisintellekti kirjutatud näidend.[1] Seda kuuldes ei saanud jääda tekkimata küsimus, kas varsti võib oodata, et robotid jõuavad ka romaani või muude proosateoste loomiseni. Pole ju saladus, et erineva eduga katseid on tehtud nii…

Kirjanik loeb. . . . Uhke pealkiri. Kõlab peaaegu nagu kunstnik vaatab või helilooja kuulab. Kuigi tegelikult loevad ju kõik: töölised, talupojad, ministrid,…

Tiia Toomet, kellelt on alates 1975. aastast ilmunud üle kolmekümne raamatu, on kirjutanud: „Olin mõelnud, et tahaksin kunagi kirjutada jutu,…
Uus kümnend siinses ajajoones algab 1943. aastaga. Seegi on pöördeline aasta, mille alguses on Stalingradi lahing ja lõpus Teherani konverents, kus Roosevelt ja Churchill andsid muu hulgas Stalinile vabad käed ka Eesti okupeerimiseks. Edasi läks kõik nagu halvas unenäos. Juba aasta varem oli kuulutatud välja Endlösung…
Allpool on autor toetunud paberitele – avaldatud artiklitele, ajakirja „Looming” kroonikarubriigile ja arhiividokumentidele, milleks olid peamiselt ENSV Kirjanike Liidu juhatuse ja büroo koosolekute protokollid ning liidu parteialgorganisatsiooni büroo ja üldkoosolekute protokollid. Mõistetavalt on selle järel teretulnud kõigi kaasategijate mälestused, õiendused ja täiendused.
Juri Lotman kirjutab oma Puškini…
Jagan oma sõnavõtu kolme ossa. Hakatuseks mõned punktid, mis objektiveerivust taotlevale pilgule tunduvad olevat XXI sajandi eesti kirjanduse puhul märkimisväärsed. Teises osas püüan neid punkte lähemalt selgitada. Kolmandas osas olen sunnitud tunnistama, et objektiivsuse saavutamine on võimatu, ja loetlen raamatuid, mis on mulle isiklikult korda läinud….
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.