Artiklid
-
Foto: Gabriela LiivamägiKirjanik loeb. Kiwa
Kollektsioneerin juba mõnda aega raamatuid mittemillestki. Praeguse seisuga on neid, millel sõna nothing pealkirjas, kokku 58 tükki, lisaks paarkümmend raamatut teemadel…
-
Raamatuga nalja ei ole
Üks vaikus ja teine vaikus. Mind ei eksita kodus praegu mitte keegi, ometi tulen kirjutama siia oma endise töölaua taha „Loomingu” toimetuses. Vaikus majas Harju 1 tihendab mõtlemist, koondab midagi vajalikku ja nii on parem keskenduda nähtusele Eesti Kirjanike Liit. Mis ajast see minu ellu…
-
Vallakute köök
Kas üks köök, mis polegi kes teab mis suur, võib olla maailma sõlmpunkt? Või vähemalt vahejaam elus, kust edasi liikuda? Elutuba küll, söögituba loomulikult, aga köök? Oleneb köögist ja sõltub ajast. Minu jaoks oli. Vallakute köök.
Tartu linnas, aadressil Hermanni (Vene ajal Lauristini) 5–1. 1937. aastal üürisid…
-
Insener, kes suvitas kirjandusprovintsis
On 23. detsember. Tartus Nikolai Pirogovi ja Ülikooli tänava nurga peal asuvas „Edasi” toimetuse majas on kaetud pikk laud, mille ääres, auravate kohvitasside taga istuvad ajalehe 1967. aasta lühiproosa- ja luulekonkursi parimateks hinnatud tööde autorid ning žüriiliikmed. Auhinnad ja -kirjad on välja jagatud, kõik laureaadid…
-
Kirjanik loeb. Hasso Krull
Hakkan lugema. Ei viitsi. Tahaks teha hoopis midagi muud. Tõusen ja seisan akna juurde. Tuttavad hooned, tuttavad puud, neid olen…
-
Mälestuskild kirjanike liidu liikmepiletist
Mati Sirkel alustas oma unustamatut memuaari kirjanike liidu pöördeaastatest asjakohaste isiklike dokumentide esitlemisega,[1] ja üritan minagi oma mälestuskillus tema järgi joonduda. Mul on pikki aastaid valge raamaturiiuli serval seisnud punane pilet, mille kaanel Lenini näopildi all on kuldne kiri „Sojuz pissatelei SSSR”. Sealt selgub, et…
-
„Diktatuuri küüsist on pääsemas üks maa…”
Tormilised on nende aastate kohta vähe öeldud. Pigem on see orkaan, mis Eestit ja laiemalt Ida-Euroopat tabab.
Nõukogude Liidus algab juhtide karussell. 1984. aasta alguses sureb Juri Andropov ja uueks peasekretäriks saab Konstantin Tšernenko, kes sureb 1985. aasta alguses. Järgmiseks liidriks tõuseb Mihhail Gorbatšov, kes kuulutab 1986….
-
Ehaseni armõhõni
Millal oligi jõudnud kuluda sada aastat. . . .
Eha Lättemäega (2. IX 1922 – 14. XII 2012) tutvustas mind Lennart Jürgenson. 2003. aasta kevadel saatis Eha, see ajatu olend, mulle synnipäevaks oma viimaseks jäänud kogu „Õhtune jalutuskäik / Iltakävelyllä”. Mina vastasin sygisel „Nõidade õrnusega”. Läksin talle Lastekodu tänavale kylla – ta yhetoaline…
-
Intervjuu: Kuulen iga lauset
Tere, I. K.!
Tere, I. K.!
Nii tavaliselt algavad meie vestlused – linnas, chat’is, telefonis.
Indrek Koff oskab üllatada. Ta on aktiivne sotsiaalmeedias, ent ühtlasi hästi distsiplineeritud keeruliste tekstide tõlkija. Temaga seostuvad kergus, vimka, nali, aga samas ka püsivus, süvenemine, vastutus. Temast kuuleme palju, ent ometi teame temast suhteliselt…
-
Salapärasest ookeanist kanasupini ja vastupidi
Tõde ei juhtu, see lihtsalt on.Hopi tarkus
Tuul, taevaste tuul, tule alla,üks liblikas koju vii.Viivi Luik
Aeg kergitada saladustelt katted
Kai Aareleiu proosatööde tähenduslike märksõnade seas on minevik ja juured, mälu ja foto, elu, armastus ja surm, tõelus ja fiktsioon, muusika ja vaikus. Ja nende kõrval ka –…
-
Miks me oleme loomingulised?
Nägin ETV-st Hermann Vaske dokki „Miks me loomingulised oleme?” („Why Are We Creative: The Centipede’s Dilemma”, 2018), mis pani kaasa mõtlema. Doki ülesehitus oli lihtne. Autor vestles kolmkümmend aastat tagasi sõbraga, kes esitas talle küsimuse „Miks me loomingulised oleme?”, ning käivitus. Järgmistel kümnenditel käis Vaske…
-
Liblikas, kes lendas liiga lähedale
Nagu Heinrich Holla ja Illimar Koonen „Via regias”, nii astuvad Mati Unt ja Kuno Otsus – kuidas neid ka poleks prototüüpidena vastastikku tembitud – 1962. aasta sügisel Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. (Mati klassikaaslane Tõnu Kõiv astub prantsuse filoloogiasse – see tänapäeval ilmselt vähetuntud mees, suur teatrifänn, tõlkis…
