Toeta

Artiklid

  • Kroonikat

    1. aprillil esines Kristiina Ehin Eesti Rahvusraamatukogus merekultuuri­aasta elamusõhtute sarjas üritusel „Lapike lõpmata merd”.

    2. aprillil kuulutas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja XIII Nukitsa konkursi võitjad — laste lemmikkirjaniku ja lemmikillustraatori 2014. ja 2015. aastal ilmunud lasteraamatute põhjal. Esikoha ja Nukitsa pronkskuju pälvisid kirjanik Ilmar Tomusk („Kriminaalne…

  • Toomas Kall

    Absurdi pedaal tuleb lõpmatuseni vajutada

     

    Donald Tomberg: „Veelkord Vladimirist, Kazimirist ja teistest”.

    „Verb”, 2015. 144 lk.

    Donald oli lugenud nimetatud teose kohta juba mitut arvustust. Need andsid noormehele küll palju teadmisi, aga ei teinud teda sugugi targemaks. Kohati tundus, et maailm saab temast suurepäraselt aru, samas ei mõista teda aga…

  • Carolina Pihelgas,
    Jim Ashilevi

    Ühtegi tõestisündinud lugu pole olemas

     

    Jim Ashilevi (s 1984) on avaldanud kaks näidendit ja kaks romaani. Tema esimene näidend „Nagu poisid vihma käes” võitis Eesti Teatri Agentuuri (tollal Eesti Näitemänguagentuur) 2005. aasta näidendivõistlusel II koha ja pälvis 2006. aasta Kultuurkapitali näitekirjanduse preemia; raamatuna ilmus 2007 („Värske Rõhk”). Teine näidend…

  • Tiit Hennoste

    Cornelius Hasselblatti kanoniseerimine

     

     

    Cornelius Hasselblatt: „Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega”. (Studia litteraria Estonica, 15.)

    Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 512 lk.

     

    Cornelius Hasselblatt on filoloog. Rahvuselt sakslane ja kutsumuselt estofiil, kes on umbes 30 aktiivse aasta jooksul teinud kõike, mida estofiilid teevad: tõlkinud, propageerinud, arvustanud jne. Aga ennekõike uurinud. Ma…

  • Peeter Helme

    Võigas värk!

     

    Margo Vaino: „Makilint mälus”.

    „Ji”, 2015. 187 lk.

    Raamatu pealkiri, ja vahest ka algus — „ma ärkasin / pea lõhkus paku / otsas puid” — võib jätta mulje, nagu oleks tegu järjekordse enesevaatlusega me enesevaatlustest tiinel ajastul, mil kirjandus pole enam inimkonda, rahvust ega ajastut…

  • Maimu Berg

    Hauptwachtmeister Ludwiki järglased

     

    Nad valisid esimese ettejuhtuva nupu, Angela vajutas, ja ilma et keegi neilt midagi pärinud oleks, kostis surin, mis teatas, et uks on lahti. „Siin veel usaldatakse inimesi. Väikelinna võlud,” käis Ulrichil läbi pea, kuigi ega ta päriselt teadnud, kas see asustatud koht üldse linna…

  • Luule

     

    Kunagi Budapestis

     

    Tänaval tatsus vastu robot,

    vedas vana mehena jalgu järel.

    Käed liikusid, elasid, pilgutas mulle

    oma kevadhaljast silma: eks ole ma tark!

    Järel astus valvas noormees, pult pihus.

    Tema kõrval hõljus õnnelik tütarlaps.

    Kinkis minule, võõrale vastutulijale,…

  • Johanna Ross

    Rahvuslane ja kirjanduslugu

     

     

    Toomas Haug: „Tagasi Troojamäele”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 487 lk.

     

    On üldteada, et Toomas Haug on „vana kooli” kirjandusuurija, kelle käsitlused on tõsiseltvõetavad, kultuuri­loolisest teadmisest läbi imbunud ja sealjuures huviga loetavad. Tema seekordne artiklikogumik „Tagasi Troojamäele” on kolmas omasugune pärast „Trooja­mäe tõotust” (2004) ja „Klassikute lahkumist” (2010)…

  • Mari Peegel

    Stseene ühest kooselust

     

     

    Milvi Martina Piir: „Pelikanide abielu”.

    „Tähepärg”, 2015. 213 lk.

     

    Milvi Martina Piiri „Pelikanide abielu” on üks omapärasemaid, kui mitte öelda veidramaid raamatuid, mis mu kätte on sattunud. Alates määratlematust žanrist — see keskmise paksusega raamat pole kindlasti romaan, reservatsioonidega võib seda pidada jutustuseks või koguni muinasjutuks —…

  • Sven Kullerkupp

    Piano pianissimo. Katkendeid raamatu käsikirjast

     

     

    1

    Ei saa sinust kuulsat lauljat, kui sa pole ilus mees. Lauluoskusega on noh nii ja naa, aga ilus peab olema. See on põhiline. Muidugi, hääl peab ka olema hea tugev ja see peab värisema, aga ainult siis, kui sa ise tahad, mitte nii, nagu jumal…

  • Kroonikat

    1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval „Seitsme maa ja mere taga” rääkisid Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” muinasjutte ja muinasjuttudest Peeter Krosmann, Ahto Külvet ja Siim Angerpikk oma lastega. Õhtut juhtis Villem Varik.

    2. märtsil, Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeval, kuulutati Nõmmel Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas…

  • Janika Kronberg

    Otto Paju mälestuseks

     

    26. veebruari hilisõhtul lahkus Stockholmis igaviku teele mitmekülgne kunstnik Otto Paju.

    Otto Paju oli sündinud 11. mail 1926 Rakvere lähedal Järni külas rätsepa pojana. Eestis jõudis ta koolis käia Rakvere gümnaasiumis ja Väike-Maarja keskkoolis, 1944. aastal põgenes Otto Paju Soome kaudu Rootsi, kus lõpetas 1947….

Looming