Cornelius Hasselblatt: „Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega”. (Studia litteraria Estonica, 15.)
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 512 lk.
Cornelius Hasselblatt on filoloog. Rahvuselt sakslane ja kutsumuselt estofiil, kes on umbes 30 aktiivse aasta jooksul teinud kõike, mida estofiilid teevad: tõlkinud, propageerinud, arvustanud jne. Aga ennekõike uurinud. Ma…
Margo Vaino: „Makilint mälus”.
„Ji”, 2015. 187 lk.
Raamatu pealkiri, ja vahest ka algus — „ma ärkasin / pea lõhkus paku / otsas puid” — võib jätta mulje, nagu oleks tegu järjekordse enesevaatlusega me enesevaatlustest tiinel ajastul, mil kirjandus pole enam inimkonda, rahvust ega ajastut…
Nad valisid esimese ettejuhtuva nupu, Angela vajutas, ja ilma et keegi neilt midagi pärinud oleks, kostis surin, mis teatas, et uks on lahti. „Siin veel usaldatakse inimesi. Väikelinna võlud,” käis Ulrichil läbi pea, kuigi ega ta päriselt teadnud, kas see asustatud koht üldse linna…
Kunagi Budapestis
Tänaval tatsus vastu robot,
vedas vana mehena jalgu järel.
Käed liikusid, elasid, pilgutas mulle
oma kevadhaljast silma: eks ole ma tark!
Järel astus valvas noormees, pult pihus.
Tema kõrval hõljus õnnelik tütarlaps.
Kinkis minule, võõrale vastutulijale,…
Toomas Haug: „Tagasi Troojamäele”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 487 lk.
On üldteada, et Toomas Haug on „vana kooli” kirjandusuurija, kelle käsitlused on tõsiseltvõetavad, kultuuriloolisest teadmisest läbi imbunud ja sealjuures huviga loetavad. Tema seekordne artiklikogumik „Tagasi Troojamäele” on kolmas omasugune pärast „Troojamäe tõotust” (2004) ja „Klassikute lahkumist” (2010)…
Milvi Martina Piir: „Pelikanide abielu”.
„Tähepärg”, 2015. 213 lk.
Milvi Martina Piiri „Pelikanide abielu” on üks omapärasemaid, kui mitte öelda veidramaid raamatuid, mis mu kätte on sattunud. Alates määratlematust žanrist — see keskmise paksusega raamat pole kindlasti romaan, reservatsioonidega võib seda pidada jutustuseks või koguni muinasjutuks —…
1
Ei saa sinust kuulsat lauljat, kui sa pole ilus mees. Lauluoskusega on noh nii ja naa, aga ilus peab olema. See on põhiline. Muidugi, hääl peab ka olema hea tugev ja see peab värisema, aga ainult siis, kui sa ise tahad, mitte nii, nagu jumal…
1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval „Seitsme maa ja mere taga” rääkisid Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” muinasjutte ja muinasjuttudest Peeter Krosmann, Ahto Külvet ja Siim Angerpikk oma lastega. Õhtut juhtis Villem Varik.
2. märtsil, Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeval, kuulutati Nõmmel Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas…
26. veebruari hilisõhtul lahkus Stockholmis igaviku teele mitmekülgne kunstnik Otto Paju.
Otto Paju oli sündinud 11. mail 1926 Rakvere lähedal Järni külas rätsepa pojana. Eestis jõudis ta koolis käia Rakvere gümnaasiumis ja Väike-Maarja keskkoolis, 1944. aastal põgenes Otto Paju Soome kaudu Rootsi, kus lõpetas 1947….
Alates 2004. aastast on põhjust rääkida ühest täiesti teistmoodi raamatust, kui oleme seni harjunud oma riiuleis, lugemislaudadel ja öökappidel hoidma — üleilmsest ja samas individuaalsest teosest, mille autorite hulk iga päevaga kasvab. Nimi Facebook sunnib just nagu raamatuks pidama, ehkki tegu on millegagi, mis paisunud…
Jürgen Rooste: „Vana hiire laulud”.
„Ji”, 2015. 92 lk.
Jürgen Rooste: „Ideaalne abikaasa”.
„Ji”, 2015. 108 lk.
Rooste. Jürgen. Nimi, mis on seisnud pea paarikümne luuleraamatu kaanel. XXI sajandi Taanilinna ja Eesti elu salvestaja, kes ikka ja alati on kohal ja ikka endast teada annab.
2015. aastal andis Rooste…
Märt Laur: „Lahustumine”.
„Hea Lugu”, 2015. 437 lk.
Kui liiga palju tooreid marju süüa, võib kõht valutama hakata. Minuga juhtus piltlikult öeldes midagi seesugust, kui mul tuli siinse arvustuse kirjutamiseks lühikese aja jooksul läbi lugeda Märt Lauri küllaltki priske romaan „Lahustumine”. Pidin mitmel korral ennast veenma, et…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.