Artiklid
-
Lihtsalt jutt
Ükskord, kui lugesin üle oma vanu jutte, hakkas mind häirima, et kõik need on kirjutatud minavormis. Just nagu oleksid need minu enda elust. Tegelikult ei ole ju. Või vähemasti mitte päriselt. Päriselu on nagu katkematu vool, seda on võimatu adekvaatselt sõnadesse panna. Et teha elust…
-
Puuduoleku poeesia
Jim Ashilevi: „Kehade mets”.
„Libros Insanos”, 2015. 224 lk.
„Kehade mets” on Jim Ashilevi teine romaan (kuigi Mikk Pärnitsa[1] meelest ei ole see romaan). See algab kui kiri — retooriline võte, mis alguse ja lõpu kenasti kokku seob, samas stiilivõttena pihtimuslikkust rõhutab. Kiri tüdrukutele — Laurale, Karolinile,…
-
Kui pika varju heidab Herta Laipaik?
„Pikad varjud”. Koostanud Martin Kivirand.
Ajakirjade Kirjastus, 2015. 245 lk.
Eesti ulmehuviliste seas eksisteerib üsna üksmeelne seisukoht, et Herta Laipaik (1921—2008) tuleks tema folkloorse ainesega kunstmuistendite tõttu arvata eesti etnoõuduse rajajaks. Täpsemalt viidatakse kirjaniku jutukogudele „Maarjakask” (1983) ja „Kurjasadu” (1987, sama pealkirja all mõlemad 2006). Mõnikord lisatakse…
-
Ärkveloleku uni
*
Reetmisel ei ole reeglit.
Kord marsivad sõnad
end sõjaväeks,
kord lendavad
ööliblikatena tuppa.
Pööran külge.
Püüan magada….
-
Kroonikat
3. jaanuaril esitles kirjastus „;paranoia” KUMU kunstimuuseumis Roomet Jakapi teksti ja Mihkel Kleisi piltidega värvimisraamatut „TKUN ORHA PNUL — Värvi oma mõistus üle”. Lisaks nimetatutele esines Jaan Malin ehk Luulur, muusikat tegi Taavi Tulev.
8. jaanuaril valiti ajakirja „Looming” uueks peatoimetajaks Janika Kronberg.
9. jaanuaril avati Tartu…
-
Eduards Veidenbaums — kas Läti Juhan Liiv?
Juhtus nii, et just Juhan Liivi 150. juubeliaastal sai valmis minu tõlkeraamat läti klassiku Eduards Veidenbaumsi luulega.[1] Veidenbaumsi (1867—1892) puhul võib julgelt öelda, et ta on Juhan Liiviga (1864—1913) ühe aja mees, sest Eduards sündis kõigest kolm aastat Juhanist hiljem.
Kuivõrd mõlemast luuletajast on kõneldud kui…
-
Kus on meie Liiv?
Tõeline sügispäev Alatskivil ja Kallastel. Magasin kaua, tegin süüa, kuuma teed ja putru. Hommik oli hall, alles õhtul, päikseloojangu ajal tuli päike ja tuli sinine. Vaatasin viivuks aknast välja ja nägin: kuldses valguses põllud, kuldses valguses puud. Panin riidesse ja kiirustasin välja, et seda kõike…
-
Naise koht inimesteta maailmas
Armin Kõomägi: „Lui Vutoon”.
„Tuum”, 2015. 285 lk.
Olgu kõigepealt öeldud, et ma ei ole lugenud Jens Sigsgaardi ja Arne Ungermanni lasteraamatut „Palle üksi maailmas”, nii et korralikku tugipunkti, millele toetudes Armin Kõomäe „Lui Vutoon” paigast nihutada, mul pole. Palle kohta leidsin järgmise teabe: „Palle läheb kommipoodi…
-
ENN VETEMAA ÖISED VÄLGATUSED
Enn Vetemaa: „Hambad viskiklaasis. Ühe möödunud sajandi mehe värsse 2013—2014”.
„Tänapäev”, 2015. 112 lk.
Enn Vetemaa on loomulikult klassik. Kirjanduslooliselt kassetipõlvkonda paigutatu, kes debüteeris luuletustega ajalehes „Noorte Hääl” juba 1958. aastal. Seda on Vetemaa aina maininud, et teda juhatas luuletamise teeotsale kokkupuude arbujate loominguga, just Alveri, Kangro…
-
Ruutkilomeeter ajalugu
Rein Raud: „Täiusliku lause surm”.
„Mustvalge”, 2015. 175 lk.
Rein Raua ilukirjanduslik väli on saanud lisandust lähiajalugu käsitleva romaaniga „Täiusliku lause surm”, milles äratundmine, tõlgendamine, mõistmine, aga ka kõigi nende nähtuste nurjumine moodustavad olulise osa. Võime alustuseks mõelda sellele, kuidas 1980-ndate eluolu ehk Nõukogude Liidu lõpuaastad on…
-
ISIKLIKU JA GLOBAALSE TOTRUSE PIIRIL
Lauriito Meriloo: „Triibuline elu”.
„JI”, 2015. 100 lk.
„Jutulõng on katkestatud lõng,” väidab tuntud Tartu psühhopaat ja luuletaja Psaiko. Lauriito Meriloo proosadebüüdi jutulõng on silmapaistvalt katkendlik, saja lehekülje peale mahub tervelt 37 lookest ning mingit ühist suunda või stiili nad ei moodusta. Kaasaegses määratus infoväljas, milles keskmine…
-
Primitiivsuse ühtne väljateooria
I
Maailma asjad hakkavad teataval hetkel peas kobaraid moodustama ja ärgitavad oma ühisosa mõtestama. Järgnevalt olengi üritanud jälitada üht fenomeni, mis mind ammuilma intrigeerinud. Selleks kirjeldan esmalt selle ilminguid erinevates sfäärides. Näited pärinevad vahel kirjandusest, sest seal on need ilmekad ja suhteliselt paljudele tuntud. Loomulikult pole…
