Toeta

Artiklid

  • Kroonikat

     

    1. augustil luges Jim Ashilevi Erinevate Tubade Klubis täies ulatuses ette oma romaani „Kehade mets”.

    8. augustil peeti Jõgevamaal Võtikveres 16. korda raamatuküla päeva, kus esmakordselt anti välja Elise Rosalie Auna nimeline kirjanduspreemia, mille pälvis Tartu Ülikooli professor Leena Kurvet-Käosaar naiskirjandust käsitlevate publikatsioonide eest. Festivali patroon…

  • Jüri Kolk

    Surnud mehe kired

     

     

    Marko Mägi: „Luukerena laanes ja linnas”.

    „Ji”, Saarde—Pärnu, 2015. 68 lk.

     

    Nägin kunagi unes, et pidin surema. Ma lihtsalt pidin surema, see oli paigas, selle üle enam ei arutletud. Täpsemalt — mind pidi tapetama. Üldse tapeti paljusid, aga see ei tundunud selles unenäos kuigi dramaatiline, pigem oli…

  • Jan Kaus

    Uued miniatuurid

     

     

    *

    Kord ütles ta mulle, et ta juuksed on tegelikult hallid. Ta värvib neid. Ma panin seda imeks ja ütlesin millalgi hiljem talle, et see läks mulle südamesse. Ta sai sellest vist pisut valesti aru. Ma pidasin silmas pigem mingit kummalist enesepettust. Me saime tuttavaks, kui…

  • Mihkel Kaevats

    Kirepi kõva raamat

     

     

    Vahur Afanasjev: „Tünsamäe tigu”.

    Tartu NAK, 2015. 108 lk.

     

    Selle raamatu tugevaim osa on luuletused, mis ongi luulekogu puhul õige. Raamat koosneb väikestest ühe kandi lugudest, need on lakoonilised, täpsed, õhulised, üldistusvõimelised, naljakad, leidlikud, kurvad, kihvtid ning kõlavad kõigele lisaks ka hästi kokku. Niivõrd hästi, et võtan…

  • Carolina Pihelgas,
    Jüri Kolk

    Tori Pegasuse seljas

     

     

    Jüri Kolk (s. 1972) on viljakas autor, kes on lühikese aja jooksul avaldanud viis luulekogu, „Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis)” („Võluri Tagasitulek”, 2009), „Jää on paksem kui veri” („Ji”, 2011), „Ära mine valguse poole” („Ji”, 2013), „Seitse surmavoorust” („Ji”, 2013) ja…

  • Õiendus

     

     

    Eelmises numbris ilmunud Aare Pilve teksti „Ääremärkusi põhikirjast” on sattunud viga — 1992. aasta põhikirja üks autoritest Henn-Kaarel Hellati kõrval polnud mitte luuletaja Sulev Kübarsepp, vaid kirjanik ja jurist Sulev Raudsepp. Autor palub vabandust asjaosaliste ees ning tänab Jaakko Hallast eksitusele osutamast.

  • Arved Viirlaid 11. IV 1922—21. VI 2015

     

     

    Arved Viirlaiu elutee algas Harjumaa Padise vallas ja lõppes Toronto lähistel Viirlaidude pere Hundikuru maakodus. Jutustuspõimik „Ajal on mitu nägu” („Ilmamaa”, 2005) oli tegelikult tema esimene Eestis ilmavalgust näinud teos. „Ilmamaa” avaldas veel „Põhjatähe pojad” (2009) — eesti soomepoiste traagilise saaga Teise ilmasõja aastail (soome…

  • Jaak Urmet

    KIVIMÄELT VABADUSE VÄLJAKULE

     

     

    Leonhard Lapin: „Siintallinn”.

    Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014. 221 lk.

     

    Esmapilk raamatusse paneb rõõmustama: on hea, et keegi ka Tallinna vaimu otsib. Seni on Eestis ainult Tartust, vahel harva Pärnust mingit vaimu otsitud. Mind ei eruta kumbki nimetatud linnadest, seejuures Tartu tundub mulle eriti igav paigake, kuhu…

  • Mats Traat

    luule

     

    Priiuse poole

     

    Kae, üits miis rulatass,

    endäl abenin alli karva!

    Kõneldass: temä ollu

    repressiivorgani tüüriist.

     

    Vabadus nink priiuss

    omma ütesuuru….

  • Mati Soomre 10. III 1944—14. VI 2015

     

     

    Ei ole meie hulgas enam säravat sõnamängurit, humoristi, tõlkijat, uudishimuliku vaimuga ajakirjanikku, toredat ja päikselist inimest Mati Soomret. Kirjandusse astus ta esmalt tõlkijana, tuues 1983. aastal „Loomingu Raamatukogu” kaudu inglise keelest meie keelde 2001. aasta nobelisti V. S. Naipauli romaani „Sissid”. Tõlketöö viljadest ei saa…

  • Ave Mattheus

    Võru liikumisest sündinud?

     

     

    Evar Saar: „Kõnõla mõtsan mädänü puuga. Luulõtuisi aastist 1991—2014”.

    Vahtsõ-Horma talu, 2014. 126 lk.

     

    Võru liikumine, mis hoogustus 1980. aastate teises pooles ja mille eesmärk on säilitada ja arendada Lõuna-Eesti paikkondlikke keeli ja kultuure, on vallandanud paljude lõunaeestlaste loovuse. Nii palju võru- ja setokeelseid tekste — olgu…

  • Paavo Matsin

    Sõites trammiga Viljandis…

     

     

    Viljandi on väga trammilik linn. Tabasin end korduvalt sellelt mõttelt, kui asusin 2014. aastal tasapisi kirjutama uut romaani tööpealkirjaga „Gogoli disko”. Kuna raamatu tegevus toimub tuleviku-Viljandis, siis tundus mulle täiesti loomulik ja möödapääsmatu, et linnas on trammiliin. Ma ei juurelnud pikemalt, kust ma sellise idee…

Looming