Toeta

Artiklid

  • Märt Väljataga

    POLIITIKA JA ANTIPOLIITIKA

     

     

    Jaan Kaplinski: „Neljakuningapäev”.

    „Loomingu Raamatukogu” 2015, nr. 1. 80 lk.

     

    Jaan Kaplinski legendaarse näidendi „Neljakuningapäev” trükis ilmumine tekitab rohkelt tähendusseoseid. Esiteks on tegu uuema näitekirjanduse klassikaga. Teiseks jätkab see tänaseks juba õige pikaks veninud „Jüriöö-teksti”. Kolmandaks on see dokument ühest lähimineviku tähtsast kultuurivoolust. Neljandaks haakub see nüüdis­aja…

  • Katrin Väli

    luule

     

    *

    mererannad langevad jalge alt ära

    see pole hirm mis nüüd kannab

    vaid paukuv jää

    härmalõngadest heegeldatud

    pühkmetest kokku kantud

    meie maa pealt võtame ta endale

    see on olnud juba ammu meie maa

    meie pilgud on käinud teda kallistamas…

  • Anu Saluäär

    Sara Danius — alaline sekretär

     

     

    Rootsi Akadeemias on 1. juunist 2015 uus võtmeisik. Akadeemia alalise sekretäri tähtsat ametikohta täidab esimest korda ajaloos naine, Södertörni ülikooli esteetikaprofessor ja „Dagens Nyheteri” kirjandusarvustaja Sara Danius. Sündinud 1962 ja valitud 2013. aastal Akadeemia liikmeks toolile nr. 7, kontroversiaalse Knut Ahnlundi järel, kes taandus Akadeemia…

  • Piret Põldver

    Eklektiline sisikond

     

     

    Martin Oja: „Sõnumeid sisikonnast. Jutte 2005—2015”.

    „Maailmamustrid”, 2015. 153 lk.

     

    Martin Oja raamatu lugude eklektilisus on nii silmatorkav, et näib, nagu oleks jutukogu autoreid olnud mitu. Ja võib-olla ongi, kui arvestada, et kümme aastat — mille jooksul raamatu lood sündisid — võivad muuta inimest tundmatuseni. Nii on…

  • Kersti Lepajõe

    Emakeeleõpetajad igal sügisel

     

     

    Sügis on sõbralik aastaaeg. Õhk on jahe. Mõtted on selgemad. Uued tegemised suruvad mure ja segadused tagaplaanile. Inimesed on puhanud, põsed on pruunid ja pilgud erksamad. Sügisel kohatakse uusi ja vanu sõpru. Kõik algaks justkui uuesti, kuid on ometi vanamoodi: taas koolipinki, taas auditooriumisse, taas…

  • Kroonikat

     

    1. augustil luges Jim Ashilevi Erinevate Tubade Klubis täies ulatuses ette oma romaani „Kehade mets”.

    8. augustil peeti Jõgevamaal Võtikveres 16. korda raamatuküla päeva, kus esmakordselt anti välja Elise Rosalie Auna nimeline kirjanduspreemia, mille pälvis Tartu Ülikooli professor Leena Kurvet-Käosaar naiskirjandust käsitlevate publikatsioonide eest. Festivali patroon…

  • Jüri Kolk

    Surnud mehe kired

     

     

    Marko Mägi: „Luukerena laanes ja linnas”.

    „Ji”, Saarde—Pärnu, 2015. 68 lk.

     

    Nägin kunagi unes, et pidin surema. Ma lihtsalt pidin surema, see oli paigas, selle üle enam ei arutletud. Täpsemalt — mind pidi tapetama. Üldse tapeti paljusid, aga see ei tundunud selles unenäos kuigi dramaatiline, pigem oli…

  • Jan Kaus

    Uued miniatuurid

     

     

    *

    Kord ütles ta mulle, et ta juuksed on tegelikult hallid. Ta värvib neid. Ma panin seda imeks ja ütlesin millalgi hiljem talle, et see läks mulle südamesse. Ta sai sellest vist pisut valesti aru. Ma pidasin silmas pigem mingit kummalist enesepettust. Me saime tuttavaks, kui…

  • Mihkel Kaevats

    Kirepi kõva raamat

     

     

    Vahur Afanasjev: „Tünsamäe tigu”.

    Tartu NAK, 2015. 108 lk.

     

    Selle raamatu tugevaim osa on luuletused, mis ongi luulekogu puhul õige. Raamat koosneb väikestest ühe kandi lugudest, need on lakoonilised, täpsed, õhulised, üldistusvõimelised, naljakad, leidlikud, kurvad, kihvtid ning kõlavad kõigele lisaks ka hästi kokku. Niivõrd hästi, et võtan…

  • Carolina Pihelgas,
    Jüri Kolk

    Tori Pegasuse seljas

     

     

    Jüri Kolk (s. 1972) on viljakas autor, kes on lühikese aja jooksul avaldanud viis luulekogu, „Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis)” („Võluri Tagasitulek”, 2009), „Jää on paksem kui veri” („Ji”, 2011), „Ära mine valguse poole” („Ji”, 2013), „Seitse surmavoorust” („Ji”, 2013) ja…

  • Õiendus

     

     

    Eelmises numbris ilmunud Aare Pilve teksti „Ääremärkusi põhikirjast” on sattunud viga — 1992. aasta põhikirja üks autoritest Henn-Kaarel Hellati kõrval polnud mitte luuletaja Sulev Kübarsepp, vaid kirjanik ja jurist Sulev Raudsepp. Autor palub vabandust asjaosaliste ees ning tänab Jaakko Hallast eksitusele osutamast.

  • Arved Viirlaid 11. IV 1922—21. VI 2015

     

     

    Arved Viirlaiu elutee algas Harjumaa Padise vallas ja lõppes Toronto lähistel Viirlaidude pere Hundikuru maakodus. Jutustuspõimik „Ajal on mitu nägu” („Ilmamaa”, 2005) oli tegelikult tema esimene Eestis ilmavalgust näinud teos. „Ilmamaa” avaldas veel „Põhjatähe pojad” (2009) — eesti soomepoiste traagilise saaga Teise ilmasõja aastail (soome…

Looming