Toeta

Artiklid

  • Arno Oja

    Käbilinnu hingehääl

     

     

    Valeeria Villandi: „Momentvõtted aegluubis. Luuletused 1968—2015”. Koostanud Viire Villandi.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 90 lk.

     

    See on lõikuskuu laste tehtud raamat, aga mitte lasteraamat. Mulluse lõikuskuu lõpus oma elutee 90. verstapostilt kaduvikku vaadates värsistas Valeeria Villandi luuletuse „Haavad”, mis algab ridadega:

    Meie põlvkond — vaevalt läbi leerist —

    sattus…

  • Elo Lindsalu

    Ärkamine marmorunest

     

     

    Jelena Skulskaja: „Marmorluik. Lapse­põlveromaan”. Vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub.

    „Petrone Print”. 256 lk.

     

    Selles põhiliselt memuaarse koega raamatus viib Jelena Skulskaja lugeja oma lapsepõlve, Tallinna viie-kuuekümnendail ja Tartusse, kus ta seitsmekümnendail vene filoloogiat tudeeris. Raamat ilmus kirjastuse „Petrone Print” sarjas „Aja lugu”, mida Skulskaja on nimetanud kui…

  • Kroonikat

     

    1. oktoobril pidas Anu Saluäär Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avaliku ettekande teemal „Rootsikeelne eesti kirjandus. Kirjandus paguluses: teine põlvkond”.

    1. oktoobril korraldas Kirjanike Liidu 50+ klubi ekskursiooni Keila-Joa mõisa.

    3. ja 17. oktoobril toimusid Tartu Kirjanduse Maja Arhiivis kirjandusviktoriinid.

    6. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas „Ugrimugriõtak”, kus astusid üles…

  • Janika Kronberg

    RUITLASEGA TAMULA KALAVETEL JA VÕRU TAGAHOOVIS

     

     

    Olavi Ruitlane: „Vee peal”.

    ZA/UM, Tallinn, 2015. 196 lk

     

    Nende ridade trükis ilmumise ajaks on Olavi Ruitlase proosaraamat „Vee peal” saanud ohtralt kiita arvustajailt ja minister Mart Juurelt isiklikult ning napsanud tänavuse Bernard Kangro kirjanduspreemiagi, mida annab välja Võru maavalitsus Võrumaaga seotud autorile või teose eest. Sama…

  • Eduard Vilde

    Kirjad Lindale Narva-Jõesuust 1926—1927

     

     

    Kui Eduard Vilde koos elukaaslase Linda Jürmanniga 1917. aasta kevadel pärast pikka pagulusperioodi (Vilde oli poliitiline pagulane 1906—1917) kodumaale naasis, sukeldus ta ühe tuntuma sotsiaaldemokraadina kiiresti siinsesse poliitikasse ja ühiskondlikku ellu. Vildet jätkus sellel murrangulisel ajal justkui kõikjale. Ta osales Tallinna linnavolikogu töös, avaldas sagedasti…

  • Ülo Tonts

    Väsimuse märkideta

     

     

    Mats Traat: „Kolm Solveigi. Lühiromaane ja novelle”.

    „Ilmamaa”, Tartu, 2015. 411 lk.

     

    Oled sa ikka selgusel ja kindel, et sul on Mats Traadi proosa ja eriti tema kultuuriloolise proosa asjus midagi olulist veel avalikult ütlemata? Niisugune või umbkaudu niisugune kahtlemine andis endast üsna varsti märku, kui olin…

  • Karl Martin Sinijärv

    Igapäevane ilu ja teisi jutte

     

     

    Kärt Hellerma: „Seniitvalgus”.

    Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. 160 lk.

     

    Saja aasta tagune ameerika luuletaja Don Marquis märkis tabavalt, et avaldada luuleraamat on umbes sama, mis lasta roosi õielehel Suurde Kanjonisse kukkuda ja jääda siis kaja ootama. See kehtib muidugi suuremates keeleruumides. Eestis luuleraamatu avaldamise puhul on roosileht…

  • Joel Sang

    Kimbuke äpardunud lastelaule

     

     

    Täide tarkus

     

    Juuksejuure tasandil

    ringi liigub täi,

    elab oma elu,

    valimas ei käi.

     

    Kuid ei leia asu…

  • Galina Ponomarjova

    Petseri, kuid mitte veel nõukogude venelased

     

     

    Nadežda Katajeva-Valk: „Seal, kus ma sündisin”.

    „Dialoog”, Tartu, 2014. 248 lk.

     

    Alates 1990-ndate algusest on Eestis ilmunud mitmeid põlisvenelaste memuaare, mille autorid kirjeldavad elu Eestis 1920.—1930. aastatel. Eesti keelde on neist tõlgitud Tamara Miljutina ja Maria Pljuhhanova teosed. Kuid venelaste mälestusi sõjajärgsetest aastatest, seda enam Eesti territooriumist…

  • Leenu Nigu

    Keel ja kohad. Kolm lühiportreed portugalikeelsest kirjandusest

     

     

    Seda põgusat tutvustust kirjutama asudes tabas kirjutajat ilmselge kimbatus — keda võtta, mida jätta. Soov anda ühe artikli raames ülevaade kõigist olulisematest tekstidest ja tegijatest päädiks tüütu nimepuistamisega. Konteksti tundmata läheksid autorid ja pealkirjad lugejal peagi meelest. Üheainsa kirjaniku loomingule keskendumine annaks võimaluse kedagi päriselt…

  • Mihkel Mutt

    Joseph Knechti lootuste luhtumine. Märkmeid neoinfantiilsusest

     

     

    1

    Hesse „Klaaspärlimängu” peategelane Joseph Knecht astus oma kõrgelt kohalt tagasi, et minna maailma, inimeste argimurede juurde. Muuhulgas ajendasid teda astuma seda sammu need piirangud, mida ametiga kaasnevad kohustused ja tavad seadsid ta pedagoogitegevusele. „Mis talle rõõmu ja rahuldust pakkus, oli õpetamine ja kasvatamine, kusjuures ta…

  • Kroonikat

     

     

    4.—6. septembrini toimus Ungaris Badacsonytomais 13. soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni kongress, mis sel korral oli pühendatud dramaturgiale. Kongressil viibis Eesti delegatsiooni koosseisus 10 inimest, kirjanikke (Arvo Valton, Kauksi Ülle, Merca, Jaanus Vaiksoo, Indrek Koff, Eva Koff) ja teatriinimesi. Kongressi ettekanded olid Valtonilt („Soome-ugri rahvaste dramaturgiast”) ning…

Looming