Artiklid
-
Prantsuse Akadeemia romaaniauhind 2015
Väärika institutsiooni — Prantsuse Akadeemia — niisama väärikas romaaniauhind anti tänavu välja juba sajandat korda. Kolmandat korda auhinna ajaloos läks preemia jagamisele kahe autori vahel: lõppvoorus said võrdselt 11 häält alžeerlane Boualem Sansal ja tuneeslane Hédi Kaddour. Eestist vaadates hakkab silma, et mõlemad võitjad on…
-
„Sirje Kiini monograafia Marie Under. Elu ja luule“ ilmus vene keeles
Teisipäeval, 13. oktoobril esitleti Moskvas Hõbeajastu muuseumis Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ tõlget vene keelde. Esitlusel kõnelesid Sirje Kiin, Boris Tuch ja Marina Tervonen ning Eesti kultuuriatašee Moskvas Dimitri Mironov.
Mahuka biograafia (656 lk.) on tõlkinud Boris Tuch ja Igor Kotjuh, Marie Underi…
-
Kõik nad on pärit Suurinkvisiitorist. „Tark inimene” düstoopiate valgusel
Kelle süda poleks hakanud kiiremini põksuma lugedes „Vendades Karamazovites” legendi Suurinkvisiitorist! Kujutlusvõimeline tajub kohe, et siin peitub midagi põhimõttelist, ta tunneb „inimolu kiirtee” lähedalolekut. Mäletatavasti kritiseerib Suurinkvisiitor Kristust, kes on taas maa peale tulnud. Jeesus oli omal ajal inimesi usaldanud, jättes neile vaba tahte, et…
-
Kümme südamelööki / Siirderiitus
Kümme südamelööki
*
Välk allikasse
korraga lõi kui viivuks
kohtusid silmad
*
Kuhu ka lähen
iga samm olla saab vaid
samm Sinu poole…
-
Stalin Tallinnas
Pärast filmi lõppu ja valguse süttimist pööras J. V. Stalin aegamisi näo kaaslaste poole, kissitas silmi ja tegi ebamäärase grimassi, nii et ei saadud aru, mis tujus ta on. Seltsimehed püüdsid igati varjata oma tüdimust, igavust ja kõige labasemat unisust — kell oli kõvasti üle…
-
luule
*
Võililleseemnel on päikesepuri:
läbi mõõtmatuna näiva ruumi,
läbi sireliudukogude ja
kuuvalguse supernoovade
on ta jõudnud pärale.
Rammestusega tembitud õnnes
juubeldavad potentsiaalsed võililled
kõigepealt mu ninal…
-
Kolm hetke
Elisabet, Vääna-Jõesuu, mai 1941
Me istume oma suvila verandal ja vaatame merele. Arturil on jalas oma hästiistuvad püksid, mida ma täna nõelusin ja triikisin. Need on ilusast inglise villasest ja mu nõelatorked ja niidijäljed on märkamatud. Kostab meremüha, mis on nii abstraktne, et meenutab mulle vahel…
-
Ennekõike Emiliast
Kaur Riismaa: „Pimeda mehe aiad”.
„Tänapäev”, Tallinn, 2015. 223 lk.
„Pimeda mehe aiad” on romaan härra Adam Koist — isevärki meesterahvast, keda lugeja kooskõlas teatava kirjandusliku konventsiooniga kohtab tema surmapäeval. Mööda põrandat kõriseb sümboolse väärtusega klaaskuul ning tagasivaateliselt hakatakse tasapisi kergitama katet härra Koi möödunud elu sündmustelt…
-
Sedagi, et…
Eesti Televisiooni suvist saatekava silmitsedes meenus taas Ruhnu koguduse omapärase nimega pastor Gustaf Magnus Elephandt (Soome 1781—1819 Ruhnu). Sel eksootilisel väikesaarel teenis ta alates 1807. aastast kuni oma varajase surmani. Teadagi polnud tollased liiklusolud kiita ja nii pääses vaimulik kubermangupealinna Riiga vaid kord aastas suviti….
-
Käbilinnu hingehääl
Valeeria Villandi: „Momentvõtted aegluubis. Luuletused 1968—2015”. Koostanud Viire Villandi.
Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 90 lk.
See on lõikuskuu laste tehtud raamat, aga mitte lasteraamat. Mulluse lõikuskuu lõpus oma elutee 90. verstapostilt kaduvikku vaadates värsistas Valeeria Villandi luuletuse „Haavad”, mis algab ridadega:
Meie põlvkond — vaevalt läbi leerist —
sattus…
-
Ärkamine marmorunest
Jelena Skulskaja: „Marmorluik. Lapsepõlveromaan”. Vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub.
„Petrone Print”. 256 lk.
Selles põhiliselt memuaarse koega raamatus viib Jelena Skulskaja lugeja oma lapsepõlve, Tallinna viie-kuuekümnendail ja Tartusse, kus ta seitsmekümnendail vene filoloogiat tudeeris. Raamat ilmus kirjastuse „Petrone Print” sarjas „Aja lugu”, mida Skulskaja on nimetanud kui…
-
Kroonikat
1. oktoobril pidas Anu Saluäär Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avaliku ettekande teemal „Rootsikeelne eesti kirjandus. Kirjandus paguluses: teine põlvkond”.
1. oktoobril korraldas Kirjanike Liidu 50+ klubi ekskursiooni Keila-Joa mõisa.
3. ja 17. oktoobril toimusid Tartu Kirjanduse Maja Arhiivis kirjandusviktoriinid.
6. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas „Ugrimugriõtak”, kus astusid üles…
