Toeta

Artiklid

  • Kroonikat

     

    1. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Maailma otsa ja tagasi” tuli Kirjanike Liidu saalis kokku Kultuurkapitali 2014. aasta tõlkeauhinna nominentide vestlusring Triinu Tamme juhtimisel, kus osalesid Veronika Einberg, Kalle Kasemaa, Märt Läänemets, Carolina Pihelgas, Lauri Saaber ja Maiga Varik.

    2. aprillil oli Tartu Linnaraamatukogus vestlusõhtu raamatu „Minu Tenerife….

  • Ott Kilusk

    Kuidas kirjutatud, nõnda loetud

     

     

    Janar Ala: „Ekraanitseremooniad”.

    „Ji”, Saarde—Pärnu, 2014. 115 lk.

     

    Janar Ala raamatut lugedes hakkasin mõtlema kirjutamise protsessist kui niisugusest. Raamatud sünnivad teadagi erineval viisil. Toon selgituseks mõne näite. Lapsest saadik on minus miskipärast kinnistunud nägemus, kuidas mingi suur kirjanik, kes on täielik tõsiseltvõetavuse kehastus, istub korrastatud kabinetilaua taha…

  • Hando Runnel,
    Jaak Urmet

    Uurimisel Tartu Kirjanduse Majas

     

     

    JAAK URMET: Härra Hando Runnel! Sa sündisid Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana. Kas sinu lapsepõlve iseloomustab selline ütlus: kuueselt koerapoiss, kaheksaselt karjapoiss, kümneselt künnipoiss?

    HANDO RUNNEL: Ma ei oska nii äkki põllumajandusse tagasi hüpata. Mõtlesin, et hakkame rääkima hoopis kirjandusest.

    U.: Aga see on sinu…

  • Sirel Heinloo

    Provintsiluulest provintsliku luuleni

     

     

    Triin Tasuja: „Vastuseta kirjad”.

    „Kite”, Tallinn, 2014. 63 lk.

     

    Alvar Loog on Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluulet” kiitnud kui debüüti, millel on erakordselt ühtne luuletaja „oma hääl”. Niisuguseid tugeva oma häälega debüüte (nagu näiteks Andrus Kasemaal või Tuuli Taulil) saab Loogi sõnul määratleda ka kui teatud mõttes „veeuputusejärgseid”,…

  • Nikolai Baturin

    Aken allikaga aeda

     

     

    Siin oli, oli allikas

    ja vesi uhkas hallikas

    ja kruus kui kullanõidus

    ka kruus ta alla leidus

     

    Hää oli tulla ringiga

    ta talikülma hingata

    ja oma kõrbet kasta…

  • Rein Veidemann

    Traditsioon kui lõngakorv

     

     

    Mu lapse- ja noorpõlve interjööri, olgu kodus või külas, kuulus lahutamatu esemena korv erinevat värvi ja erinevas suuruses lõngakeradega. Tavaliselt asetses see tugitooli kõrval — nii oli see meil — või diivani või kummuti veeres. Enamasti kattis korvi ka varrastele ülesloodud tulevane sokk, kinnas või…

  • Merike Reiljan

    luule R

     

    Hilja on ümber pöörata

     

    Vihm sajab mantli jõeks ja ümber on kõu ja

    ikka sa kõnnid ja iga kiri algab samamoodi.

    Et ei saa tagasi tulla, sul on org, kuhu jõuda,

    ja orus maja ja majas Eelija voodi.

    Ainult üks koht, kus sa võiks olla, on org,

    mis on roheline ja…

  • Rein Põder

    Paabeli Raamatukogu teenistuses

     

     

    Püüdkem vahelduseks kirjandusteost vaadelda mõnevõrra teisest vaatenurgast, kui seda kogeb lugeja või ehk ka kriitik. Jah, seestpoolt, autori nägemusena. Ja asja huvides võiks vaadeldava žanrimääratluseks olla romaan. Ei, ma ei keskenduks üldsegi sellele, kuidas sünnib mõne romaani idee või kui raskelt-kergelt kulgeb selle kirjutusprotsess. Hoopis…

  • Aare Pilv

    Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0

     

     

    Hasso Krull: „Kui kivid olid veel pehmed”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 118 lk.

     

    Hasso Krulli teost „Kui kivid olid veel pehmed” võiks ehk „Meetri ja Demeeteri” kõrval nimetada tema teiseks eepo­seks, see on samamoodi ühtse liiniga müütiline suurvorm, kuigi „Kivide” üksikosadel on ehk rohkem iseseisva luuletuse olemust…

  • Veiko Märka

    KÜSILAUSETE MEISTRIKLASS

     

     

    Urmas Vadi: „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme”.

    „Tuum”, 2014. 231 lk.

     

    Tuntud näite- ja proosakirjaniku, lavastaja ning raadioajakirjaniku Urmas Vadi kaheksast üsna sarnase teema­asetuse ja sisuga novellist koosnev „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme” esindab eesti kirjanduses üpris haruldast metafüüsilis-meelelahutuslikku suunda. Nagu ka tema varasem looming.

    Eeskätt…

  • Leo Luks

    Lahkhelide kokkukõla

     

     

    Margo Vaino: „Tööloomad ei rasestu”.

    „Ji”, 2014, 104 lk.

    Margit Peterson: „Külalood ehk vaaderpass”.

    „Ji”, 2014, 89 lk.

     

    I

    Kaks luuletajat ei kirjuta kunagi samast asjast samamoodi, ometi kõlavad vaatlusalused luulekogud huvitaval moel kokku; soovitan neid koos lugeda. Raa­matutel on ühine temaatiline fookus­väli, mida võiks kirjeldada kui ootustest ja ihadest…

  • Kroonikat

     

     

    1. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Eduard Vilde elule ja loomingule pühendatud interaktiivne näitus „Tabamata Vilde” ja Karlova-Ropka harukogus näitus „Vildet tabades”, mis vaatleb, kuidas Vildet on oma etendustes tabanud teatrid „Vanemuine” ja „Varius”.

    2. märtsil kuulutati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas…

Looming