Artiklid
-
Neljanda oleku sädelus
Eda Ahi: „Julgeolek”.
„Verb”, 2014. 39 lk.
Eda Ahi on oma luuletajatee algusest peale pälvinud palju tähelepanu. Erandiks ei ole ka kõnealune luulekogu, mis kandideeris luule kategoorias Kultuurkapitali aastapreemiale. Õbluke raamat sisaldab vaid 31 teksti, kuid nende hulgas leidub tõelisi pärle. Ometi ei ole terve kogumiku tase…
-
OdYsseus ulgvel, Ulysses ula peal
Indiast pärit kirjaniku, muusiku ja kirjandusteadlase Amit Chaudhuri kuues romaan Odysseus Abroad (sõna abroad, mille levinuim tähendus tänapäeval on „välismaal”, võiks siin ehk tõlkida kui „laias ilmas” või „ulgvel”) ilmus tänavu veebruaris ja on jõudnud leida laialdast vastukaja nii Inglismaal, kus autor ise elab ja…
-
STIILIHARJUTUSED
Mihkel Nummert: „A. Kirjad”.
„Varrak”, Tallinn, 2014. 192 lk.
Debüüdipreemia viimatiste nominentide sekka sattunud „A” on üks isevärki teos, mis esialgu tekitab koguni nõutust — mis see siis on, stiiliharjutuste kogumik, kirjanduslike ponnistuste eksperimentaalne komplekt või lihtsalt lustlik egotsentriline mäng motiividega, millest võib eri kunstiliikides leida sadu…
-
Kroonikat
1. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Maailma otsa ja tagasi” tuli Kirjanike Liidu saalis kokku Kultuurkapitali 2014. aasta tõlkeauhinna nominentide vestlusring Triinu Tamme juhtimisel, kus osalesid Veronika Einberg, Kalle Kasemaa, Märt Läänemets, Carolina Pihelgas, Lauri Saaber ja Maiga Varik.
2. aprillil oli Tartu Linnaraamatukogus vestlusõhtu raamatu „Minu Tenerife….
-
Kuidas kirjutatud, nõnda loetud
Janar Ala: „Ekraanitseremooniad”.
„Ji”, Saarde—Pärnu, 2014. 115 lk.
Janar Ala raamatut lugedes hakkasin mõtlema kirjutamise protsessist kui niisugusest. Raamatud sünnivad teadagi erineval viisil. Toon selgituseks mõne näite. Lapsest saadik on minus miskipärast kinnistunud nägemus, kuidas mingi suur kirjanik, kes on täielik tõsiseltvõetavuse kehastus, istub korrastatud kabinetilaua taha…
-
Uurimisel Tartu Kirjanduse Majas
JAAK URMET: Härra Hando Runnel! Sa sündisid Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana. Kas sinu lapsepõlve iseloomustab selline ütlus: kuueselt koerapoiss, kaheksaselt karjapoiss, kümneselt künnipoiss?
HANDO RUNNEL: Ma ei oska nii äkki põllumajandusse tagasi hüpata. Mõtlesin, et hakkame rääkima hoopis kirjandusest.
U.: Aga see on sinu…
-
Provintsiluulest provintsliku luuleni
Triin Tasuja: „Vastuseta kirjad”.
„Kite”, Tallinn, 2014. 63 lk.
Alvar Loog on Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluulet” kiitnud kui debüüti, millel on erakordselt ühtne luuletaja „oma hääl”. Niisuguseid tugeva oma häälega debüüte (nagu näiteks Andrus Kasemaal või Tuuli Taulil) saab Loogi sõnul määratleda ka kui teatud mõttes „veeuputusejärgseid”,…
-
Aken allikaga aeda
Siin oli, oli allikas
ja vesi uhkas hallikas
ja kruus kui kullanõidus
ka kruus ta alla leidus
Hää oli tulla ringiga
ta talikülma hingata
ja oma kõrbet kasta…
-
Traditsioon kui lõngakorv
Mu lapse- ja noorpõlve interjööri, olgu kodus või külas, kuulus lahutamatu esemena korv erinevat värvi ja erinevas suuruses lõngakeradega. Tavaliselt asetses see tugitooli kõrval — nii oli see meil — või diivani või kummuti veeres. Enamasti kattis korvi ka varrastele ülesloodud tulevane sokk, kinnas või…
-
luule R
Hilja on ümber pöörata
Vihm sajab mantli jõeks ja ümber on kõu ja
ikka sa kõnnid ja iga kiri algab samamoodi.
Et ei saa tagasi tulla, sul on org, kuhu jõuda,
ja orus maja ja majas Eelija voodi.
Ainult üks koht, kus sa võiks olla, on org,
mis on roheline ja…
-
Paabeli Raamatukogu teenistuses
Püüdkem vahelduseks kirjandusteost vaadelda mõnevõrra teisest vaatenurgast, kui seda kogeb lugeja või ehk ka kriitik. Jah, seestpoolt, autori nägemusena. Ja asja huvides võiks vaadeldava žanrimääratluseks olla romaan. Ei, ma ei keskenduks üldsegi sellele, kuidas sünnib mõne romaani idee või kui raskelt-kergelt kulgeb selle kirjutusprotsess. Hoopis…
-
Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0
Hasso Krull: „Kui kivid olid veel pehmed”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 118 lk.
Hasso Krulli teost „Kui kivid olid veel pehmed” võiks ehk „Meetri ja Demeeteri” kõrval nimetada tema teiseks eeposeks, see on samamoodi ühtse liiniga müütiline suurvorm, kuigi „Kivide” üksikosadel on ehk rohkem iseseisva luuletuse olemust…
