Toeta

Artiklid

  • Tiit Hennoste

    Tuhakottides hõõguvad söed

     

     

    Jan Kaus: „Ma olen elus”.

    „Tuum”, 2014. 280 lk.

     

    Ma olen sattunud rumalasse olukorda. Mu lubadus arvustust kirjutada pärines kusagilt detsembrist, aga kirjutamine sai algusest peale sätitud veebruari, sest varem lihtsalt ei olnud aega. Ja nüüd on ilmunud juba ma-ei-tea-mitu arvustust. Ma olen mitmeid lugenud ka, sest…

  • Juhan Voolaid

    Maske ei saa kanda igavesti

     

     

    Majaesisele täispargitud asfaltteele keeras ümber nurga tõsise ilmega vanem naisterahvas, see oli Katrin Laas, lonkav punastes kummikutes pensionär kolmandast trepikojast. Ta jõudis meesteni, kes istusid õlut juues pingil kahe suure maja vahel muruplatsil, ning jäi seisma.

    „Noh, joote jälle, tõprad?” küsis ta.

    Mehed ei vastanud midagi, lihtsalt…

  • Eva Velsker

    Taani kirjanduse uusi alustusi

     

     

    Kirjanikul ja teosel on vaja lugejaid, on vaja arvustusi ja tõlkeid. Mis aga kõigi teiste seast suudab välja paista, ei ole alati etteaimatav. See võib olla midagi, mis kulgeb parasjagu kirjanduse  peahoovuses, aga võib olla ka midagi hoopis ootamatut. Taanis näib praegu erakordselt hästi minevat…

  • Kaur Riismaa

    luule

     

    Liblika uni

     

    *

    ära loe silpe

    niigi on lühike

    viinakuupäev

     

    *

    kronksujalind…

  • Mari Peegel

    Üksindus, surm ja kellegi trussikud

     

    Andrus Kasemaa: „Minu viimane raamat”.

    „Varrak”, 2014. 164 lk.

     

    Alguses tundub, et Kasemaa minategelane on Poeedirahust minema kolinud. Ruum on muutunud — luuleraamatute ja romaani „Leskede kadunud maailm” tegevuspaik, mida Tõnu Õnnepalu on nimetanud Jõgeva tagant algavateks „tundmatuteks aladeks”, on maha jäetud ja sõidetud elama Läänemere saarele….

  • Ilona Martson

    Päris tore raamat eimillestki

     

     

    Mudlum: „Tõsine inimene”.

    ZA/UM, 2014. 199 lk.

     

    Ütlen kohe alguses ära, et mind ei seo Mudlumiga mitte miski. Ta pole minu Facebook’i-sõber, me pole käinud koos koolis, ülikoolis või joogatunnis, ma ei tea midagi tema elust ja tema ilmselt minu omast ka mitte. Ma ei tunne tema…

  • Alvar Loog

    Vabavärsilised följetonid

     

     

    Kelly Turk: „Reaalne elu”.

    „Värske Rõhk”, 2014. 76 lk.

     

    Kelly Turgi debüütluulekogu pealkiri sobiks oma pretensioonilt rohkem mõne tegelikkuse tõetruu vahendamise illusiooniga kaubitseva meediaväljaande reklaamlauseks kui ilukirjandusteose pealkirjaks. Kuid „Reaalse elu” tekstid kannavad tiitlis sisalduva lubaduse päris hästi välja: noore luuletaja esikraamat on samavõrd kroonika kui kirjandus.

    Ligemale…

  • Asko Künnap

    Kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud

     

     

    Virtuaalkuked kirevad, lüüakse elektroonilist lokulauda — raamatute lõpp olla käes! Julgemad digiposijad ja -oraaklid kuulutasid juba nullindate alul, et päevaks, mil ma seda sõnavõttu kokku sean, on füüsiline raamat kui selline praktiliselt kadunud, taandunud kurioosumiks viimaste füüsilises ruumis eksisteerivate muuseumide viimastesse füüsilistesse vitriinidesse. Ja ulmekirjanikud…

  • Kroonikat

     

     

    6. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Kangro Tartu Kirjanduse Majas oma proosakogu „Hüppa tulle”. Autoriga vestles Johanna Ross, klaverit mängis Kadri-Ann Sumera.

    7. jaanuaril esitles Triin Tasuja Genialistide Klubis Tartus oma luulekogu „Vastuseta kirjad” („Kite”).

    8. jaanuaril otsustas Eesti Kultuuri Koondis Stockholmis määrata stipendiumi Anu Saluäärele, võttes…

  • Janika Kronberg

    PÕLVEARMIGA POISIKE, MARSSALIKEPIKE PAUNAS

     

     

    Rein Veidemann: „Arkaadia öö”. Kolm novelli ja lühiromaan novellides.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 202 lk.

     

    Kirjandusteadlane, toimetaja ja ühiskonnategelane Rein Veidemann on viimastel aastatel ilmutanud paar romaani ning kultuuriajakirjanduses novelle ja luuletusigi. Kipun ikka arvama, et akadeemiline kirjandusteadus ainult võidab sellest, et kirjandusteadlane ka kunstilises, kujundlikus vormis…

  • Jaak Urmet,
    Ülo Tuulik

    Kilde sugulasest Smuulist

     

     

    Avan kapiukse, sorin kassettides. Kas on alles? Jah, on alles. Läbipaistev 90-minutine Sony, kokkumurtud paber karbi vahel. Ma ei ole seda kassetti pärast salvestamist kunagi üle kuulanud, rääkimata mahakirjutamisest. Pole jõudnud. Kuid aeg-ajalt on see kassett mulle meelde tulnud. Ta on olnud ootel, oodanud õiget…

  • Mart Velsker

    KÜTIORU ASJADE SUMIN

     

     

    Leelo Laurits: „Kütioru tillukesed asjad”.

    Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014. 83 lk.

     

    Leelo Lauritsa esimene päris oma raamat „Kütioru tillukesed asjad” sattus mu lauale Mudlumi ja Janar Ala raamatutega samal ajal. Kokkusattumised võivad olla juhuslikud, kuid ikka tekib tahtmine üldistada. Kolm täiskasvanud debütanti oskavad kirjutada, see selgus…

Looming