Toeta

Artiklid

  • Hando Runnel,
    Jaak Urmet

    Uurimisel Tartu Kirjanduse Majas

     

     

    JAAK URMET: Härra Hando Runnel! Sa sündisid Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana. Kas sinu lapsepõlve iseloomustab selline ütlus: kuueselt koerapoiss, kaheksaselt karjapoiss, kümneselt künnipoiss?

    HANDO RUNNEL: Ma ei oska nii äkki põllumajandusse tagasi hüpata. Mõtlesin, et hakkame rääkima hoopis kirjandusest.

    U.: Aga see on sinu…

  • Sirel Heinloo

    Provintsiluulest provintsliku luuleni

     

     

    Triin Tasuja: „Vastuseta kirjad”.

    „Kite”, Tallinn, 2014. 63 lk.

     

    Alvar Loog on Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluulet” kiitnud kui debüüti, millel on erakordselt ühtne luuletaja „oma hääl”. Niisuguseid tugeva oma häälega debüüte (nagu näiteks Andrus Kasemaal või Tuuli Taulil) saab Loogi sõnul määratleda ka kui teatud mõttes „veeuputusejärgseid”,…

  • Nikolai Baturin

    Aken allikaga aeda

     

     

    Siin oli, oli allikas

    ja vesi uhkas hallikas

    ja kruus kui kullanõidus

    ka kruus ta alla leidus

     

    Hää oli tulla ringiga

    ta talikülma hingata

    ja oma kõrbet kasta…

  • Rein Veidemann

    Traditsioon kui lõngakorv

     

     

    Mu lapse- ja noorpõlve interjööri, olgu kodus või külas, kuulus lahutamatu esemena korv erinevat värvi ja erinevas suuruses lõngakeradega. Tavaliselt asetses see tugitooli kõrval — nii oli see meil — või diivani või kummuti veeres. Enamasti kattis korvi ka varrastele ülesloodud tulevane sokk, kinnas või…

  • Merike Reiljan

    luule R

     

    Hilja on ümber pöörata

     

    Vihm sajab mantli jõeks ja ümber on kõu ja

    ikka sa kõnnid ja iga kiri algab samamoodi.

    Et ei saa tagasi tulla, sul on org, kuhu jõuda,

    ja orus maja ja majas Eelija voodi.

    Ainult üks koht, kus sa võiks olla, on org,

    mis on roheline ja…

  • Rein Põder

    Paabeli Raamatukogu teenistuses

     

     

    Püüdkem vahelduseks kirjandusteost vaadelda mõnevõrra teisest vaatenurgast, kui seda kogeb lugeja või ehk ka kriitik. Jah, seestpoolt, autori nägemusena. Ja asja huvides võiks vaadeldava žanrimääratluseks olla romaan. Ei, ma ei keskenduks üldsegi sellele, kuidas sünnib mõne romaani idee või kui raskelt-kergelt kulgeb selle kirjutusprotsess. Hoopis…

  • Aare Pilv

    Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0

     

     

    Hasso Krull: „Kui kivid olid veel pehmed”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 118 lk.

     

    Hasso Krulli teost „Kui kivid olid veel pehmed” võiks ehk „Meetri ja Demeeteri” kõrval nimetada tema teiseks eepo­seks, see on samamoodi ühtse liiniga müütiline suurvorm, kuigi „Kivide” üksikosadel on ehk rohkem iseseisva luuletuse olemust…

  • Veiko Märka

    KÜSILAUSETE MEISTRIKLASS

     

     

    Urmas Vadi: „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme”.

    „Tuum”, 2014. 231 lk.

     

    Tuntud näite- ja proosakirjaniku, lavastaja ning raadioajakirjaniku Urmas Vadi kaheksast üsna sarnase teema­asetuse ja sisuga novellist koosnev „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme” esindab eesti kirjanduses üpris haruldast metafüüsilis-meelelahutuslikku suunda. Nagu ka tema varasem looming.

    Eeskätt…

  • Leo Luks

    Lahkhelide kokkukõla

     

     

    Margo Vaino: „Tööloomad ei rasestu”.

    „Ji”, 2014, 104 lk.

    Margit Peterson: „Külalood ehk vaaderpass”.

    „Ji”, 2014, 89 lk.

     

    I

    Kaks luuletajat ei kirjuta kunagi samast asjast samamoodi, ometi kõlavad vaatlusalused luulekogud huvitaval moel kokku; soovitan neid koos lugeda. Raa­matutel on ühine temaatiline fookus­väli, mida võiks kirjeldada kui ootustest ja ihadest…

  • Kroonikat

     

     

    1. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Eduard Vilde elule ja loomingule pühendatud interaktiivne näitus „Tabamata Vilde” ja Karlova-Ropka harukogus näitus „Vildet tabades”, mis vaatleb, kuidas Vildet on oma etendustes tabanud teatrid „Vanemuine” ja „Varius”.

    2. märtsil kuulutati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas…

  • ASTRID IVASK 7. VIII 1926—24. III 2015

     

     

     

    Läti luuletaja Astrīde Ivaska, Eesti ja eestlaste jaoks lihtsalt meie armas sõber Astrid Ivask, suri 24. märtsil Riias. Ta oli sündinud sealsamas Riias Läti sõjaväe kindrali Mārtiņš Hartmanise peres. Tema isa represseeriti 1940. aastal ja perekond lahkus sõja jalust Saksamaale, kus Astrid lõpetas gümnaasiumi. Aastatel…

  • Mehis Heinsaar

    Kuningas

     

     

    Olev Virkus oli lihtne mees. Polnud tal mingeid erilisi võimeid, mille poolest ta kusagil silma oleks paistnud, või annet midagi suuremat korda saata. Polnud tal vist säärast tahtmistki mitte. Ja rikkuse poolest ei hiilanud ta ka. Töötas kellassepana väikeses firmas ainukese töölisena ning tema ülemus…

Looming