Artiklid
-
Hübriidne Venemaa
Vladimir Putini valitsemisaeg on kestnud juba viisteist aastat (see, et aastatel 2008—2012 oli Putin vaid peaminister ja ametlik president oli Dmitri Medvedev, ei mängi suurt rolli, reaalne peremees on kogu selle aja jooksul olnud nimelt Putin). Seda on palju, eriti kui võrrelda Mihhail Gorbatšovi kuueaastase…
-
Sõnalise ürgisamaa igatsus
HEDI ROSMA: Mul on väga hea meel, et sa selle intervjuuga nõus olid. Mind hoiatati, et sa võid olla äärmiselt tagasihoidlik. Vastab see tõele?
HENDRIK LINDEPUU: Sa suutsid kohe esimese küsimusega mind kimbatusse ajada. Kui tagasihoidlikkus on voorus (ja seda see kindlasti on), siis poleks ju…
-
Arvo Mets — eestlane, uuema vene vabavärsi rajaja
Vene vabavärsil on olnud pikk ja vastuoluline ajalugu alates 1738. aastast, kui avaldati esimene venekeelne vabavärss — Mihhail Sobakini panegüürika „Omaduste õnnestunud liitmine, mis kõlbavad suurimpeeriumide valitsemiseks” (Благополучное соединение свойств, потребных к правлению великих империй). Hilisemal ajal on üksikuid vabavärsse kirjutanud ka XIX sajandi luuletajad…
-
Aja ja ajaloo hääl
Eda Ahi (s. 1990) on noor luuletaja, kes on avaldanud kaks luulekogu, „Maskiball” („Värske Rõhk”, 2012) ja „Gravitatsioon” („Verb”, 2013); „Maskiball” pälvis Betti Alveri debüüdipreemia. Ahi on lõpetanud Tallinna Ülikoolis romanistika eriala ja jätkab hetkel Tartu Ülikoolis Euroopa Liidu — Venemaa uuringute õppekavaga.
CAROLINA PIHELGAS: Kuidas…
-
Euroopa-mõtisklusi sõja ja „Švejki” taustal
Olen välismaalastelt küsinud, kui populaarne on neil kodus Jaroslav Hašeki romaan „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”. Selgub, et see sõltub peaasjalikult kahest asjast. Esiteks, kas vastav maa on varem kuulunud Austria—Ungari koosseisu. Teiseks riigi hilisemast ajaloost. Vabas maailmas pole „vahva sõduri” resonants lugejate hulgas…
-
Ühe tagurliku maakooli lugu
Demokraatia, toetudes abstraktsetele kujutlustele õigusest ja õiglusest, mitte orgaaniliselt elukorraldustest võrsunud tavadele, kätkeb linnamoraali tungimist maale ja viimase hävitamist sellega.
Oswald Spengler, „Õhtumaa allakäik” (II kd., 4. ptk.)
Tunnen end nagu Makar Devuškin, kes pärast pikka pihtimuslikku kirjavahetust hakkas tundma, et temalgi on isiksus ja iseloom (s….
-
Oskar kui meie aja kangelane. „Ma armastasin sakslast” üle lugedes
Tammsaarel on Eesti riik, rahvas ja kultuur alati südamel olnud. Aga kui „Tões ja õiguses” ning mujal on need kõrvalteemaks, kammertooniks või püsikulissideks, siis kõnealuses lühikeses romaanis kujutab ta eesti asja kvintessentsi. See on seda silmatorkavam, et meie kirjanduses pole palju teoseid, kus nii tehtaks….
-
Guinnessi raamatu lõpp. Essee kuulsuse demokratiseerumisest
Et rääkida inimese kohast päikese all, mis paistab XXI sajandi hakul, ei saa mööda demokraatiast. Vähe on mõisteid, mida rohkem pruugitakse, aga mille all mõeldakse erinevaid asju. Ühel pool on need, kelle jaoks demokraatia tähendab paleust, mille järgi korraldada elu kõige üldisemal tasemel. See on…
-
Tamjevski ja Dostosaare
Miks üldse nemad, aga mitte näiteks Tolstoi ja Tammsaare — eepikud ju kõik kolm? Miks tundub just nende kahe kooskäsitlemine peaaegu et (wittgensteinlikult) ilmne? Selle tõenduseks on inspiratsioon, millest lähtuvad kümned erinevate põlvkondade autorid varsti juba saja aasta jooksul. Samas kui Tolstoi ja Tammsaare koosvaatlust…
-
Usupuhastus ja raamatukogu
Raamatukogu on nagu tempel. See on muidugi tüdimuseni korratud ja juba igivana troop, kuid praegusel ajal väga huvitavate konnotatsioonidega. Nimelt meenutavad mõned käimasolevad arutelud raamatukogude ja lugemise tuleviku üle vägagi varauusaegseid meeleolusid, kui üritati puhastada usku üleliigsest ja pühakodasid igasugustest kujutistest. Peamiseks argumendiks oli XVI…
-
Meie armas eesti kirjanduse uurimine
On pühapäev, 20. aprill 2014. Kell on neli. Naine on lõpetanud oma ööpäevatöö ja hiilib magama. Mina olen ärganud ja mõtlen eesti kirjanduse uurimise üle. Ülestõusmiseni on veel mitu tundi aega.
*
Eesti kirjandusuurimise suuline elu on väga elav. Pidevad konverentsid, esitused, esitlused, kevadkoolid, suvekoolid, festivalid, raadiosaated,…
-
Kainestavast ja ülendavast kirjandusest Ljudmila Ulitskaja lugemise mõjul
Kuidas see Camus ütleski? „Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest.”[1] Mul on pidevalt tunne, et eksistentsialism sõnastas midagi olulist; midagi juba kaua eksisteerinut, midagi, mis iseloomustab kogu lääne kirjanduspärandit. Nimelt lõhe inimese ja teda ümbritseva maailma vahel. Inimese kujutlus ja tegelikkus väljaspool…
