$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Proosa

  • Hiietantsijad
    Foto: MM
    8.2025
    Reeli Reinaus

    Hiietantsijad

    Jane

    Igal hommikul teeb ta esimese asjana arvuti lahti ja kammib läbi kõik uudisteportaalid – ERR, Postimees, Delfi, BBC, CNN. Ta loeb…

  • Arvo / Tom Cruise
    Foto: Ken Mürk/ERR
    7.2025
    Armin Kõomägi

    Arvo / Tom Cruise

    Arvo

    Vihma nõtked pisarad liuglesid aknaklaasil kui läbipaistvad laululuiged. Arvo seisis, käed seljal, ja silmitses maailma läbi selle vesise moonutuse. Tin-tin-tinn,…

  • Nad on valmis ja ootel
    Foto: Asko Künnap
    6.2025
    Mehis Heinsaar

    Nad on valmis ja ootel

    See lugu juhtus mitte just väga kauges tulevikus, täpsemalt kusagil kahe tuhande kolmekümne viienda ja neljakümnenda aasta vahel.

    Oli soe ja…

  • 6.2025
    Juhan Voolaid

    Surmajärgse elu fakt

    „Jaa-jaa, Barbara,” ütles Andrus ja lükkas naise hellalt, kuid kindlalt ukse vahelt teise tuppa. „Kella poole üheksaks on kõik lõppenud.”

    Mees sulges ukse, kuulas paar hetke kõrvaltoast kostvat lapsenuttu ja pöördus siis ringi. Andrus Haljara oli pikemat kasvu neljakümnendates eluaastates mees, laia keha ja sünnipäraselt punaka…

  • 6.2025
    Kuido Merits

    Kadunud alguste aegu

    Kõrtsituba

    Karl ja Oskar Kalmisto istuvad kõrtsis. Aeg on umbes 1944. aasta keskpaiku. Tundub, et nad on seal istunud ja rüübanud juba pikemalt. Omavaheline jutt ei haaku just alati. Aeg-ajalt kostab sõjahääli, hävituslennukite undavat mürinat, millega mehed näivad olevat harjunud.

    KARL: Igasugu meetodeid saab kasutada… Priit Põldroos tuli…

  • 6.2025
    Anneli Marks

    Siberi nõid

    Siberis olid vaid elu ja surm – ei midagi vahepealset. Georg mõistis seda 1941. aasta juulis esimesel kuul pärast saabumist, kui ta nägi, kuidas tavaline külmetus röövis ühe elu teise järel.

    Georg oli pikk ja peenike nagu noor lepp ning oli seda alati olnud, see oli omadus, mis…

  • Viimane õlekõrs
    Autori illustratsioon
    5.2025
    Meiu Münt

    Viimane õlekõrs

    Istusin kollasel plasttoolil nagu hunnik kallerdist. Mingi vastik võdin oli sisse tekkinud. Minust vasakul oli väike valge külmkapp ja see…

  • 5.2025
    Kai Aareleid

    Teine

    Rong peatub järjekordses eeslinna jaamas, enam ei ole palju jäänud, kella järgi ainult kümme minutit veel ja ongi Paddington.

    Kaks varest hüplevad perroonil, nad on saanud kätte pruuni, lögase ham­burgeri­paberi ja nokivad seda teineteise võidu, kaks hirmuäratavalt suurt lindu. Ta jälgib neid ja mõtleb, et raske…

  • 5.2025
    Jegór Karimov

    Prjatki

    Ükskord me mängisime peitust. Oleks võinud öelda: mäletan, kuidas me lapsena peitust mängisime. Aga me polnud kunagi lapsed. Sest lapsed on vahetud. Meie aga, kes me olime kaotanud varakult hingelise süütuse, teadsime hästi, mida tähendab häbi enda pärast ja põlgus teise vastu. Juba enne kooli….

  • Veresugulased
    Autori foto
    4.2025
    Maarja Merivoo-Parro

    Veresugulased

    Kuumas köögis praeti kartuleid ja ahjus küpsetati moosikooki. Salatiks krabas vanaema maja eest lahke pihuga kõike, mis roheline. Hakkis saagi…

  • 4.2025
    Ave Taavet

    Šarniir nr 5 / Gentrifikatsiooni ohvrid

    Šarniir nr 5

    Nii kaua, kui end mäletan, on mind alati hullutanud orgaaniliste lahustite lõhn. Markerid lasteaias, küünelakk teismeeas, tärpentin esimeste õlimaalikatsetuste juures… Nende vürtsikas ja magus lõhn mähib meeled keemilisse ämblikuvõrku, mis teravdab taju ning kergendab vaimu. Minu suhe nende vedelikega ei ole lihtlabase tarvitaja…

  • 4.2025
    Meelis Friedenthal

    Armastuse klavikord

    Tegelased:

    GEORG GUSTAV KELLNER, David Kellneri ja Dorotea Kellneri ristipoeg, tuleb Tartust

    CHRISTIAN FRIEDRICH SEELIGER, David Kellneri venna Christiani pojapoeg, Stockholmi Saksa kiriku organist, David Kellneri assistent

    ANNA CHRISTINA KÖNIG, Regina Gertrud Schwarzi tütar ja Dorotea tütretütar…

  • 4.2025
    Anu Kree

    Lõhutud

    Tol talvel kontrollisin postkasti harva, keskeltläbi paar-kolm korda kuus. Ühel päeval tundsin, et lausa pean sinna vaatama. Võti krigises keerates nagu ikka, kast ise nihkus sel ajal kinnituste küljes pisut vasakule nagu alati. Uks avanes kerge plõksuga ja ainsa asjana nägin kastis väikest sedelit.

    „Lõhkusin teie…

  • 4.2025
    Aliis Aalmann

    Sügisand

    Ma olen kollane õun närvilisel tänavaäärsel. Kiirgan ja koltun. Selja taga müriseb parkla üksikute autodega. Olen nende jaoks sama märkimisväärne nagu kustuvad jooned parklapinnal. Neistki sõidetakse üle. Meist kõigist.

    Kaugemal ületavad ristmiku kaitsevärvides sõidukid, mida märgates liigub mõte paratamatult tankidele. Vaenlane lõriseb mälupõhjas nagu vastärganud karu….

  • Ruby Tuesday
    3.2025
    Katrin Ruus

    Ruby Tuesday

    Möödunud aasta kahekümne teise märtsi õhtul juhtus minuga väga kummaline lugu.

    Olin juba päevi niisama linnas ringi käinud, lootuses kohata mõnd…

  • Viimane tango Kiievis
    Foto: Wikimedia Commons
    3.2025
    Maarja Kangro

    Viimane tango Kiievis

    Lipud, peaaegu türkiisjalt sinised ja erkkollased, andsid kalmistule lummavalt sportliku ilme. Tuhanded lipud, utoopiliselt energilised, suured ja väiksemad. See oli…

  • 3.2025
    Vahur Laiapea,
    Serhii Kazimir

    Nii oli. Serhii Kazimiri tunnistus

    Serhii Kazimir on 2022. aasta 11. märtsil Vene diversantide seatud lõksu kukkunud Ukraina pataljoni luurajate rühma komandör. Tema oli see, kes langetas otsuse – valime vangistuse, mitte surma. Ta vabanes 2024. aasta jaanuaris vangide vahetuse raames.

    Kohtusin Serhiiga 2024. aasta 1. mail Kõjivi haiglas, kuhu ta oli tulnud…

  • 3.2025
    Toomas Raudam

    Raamatuvaras

    Raamat läks nagu lupsti, ei saanud arugi, kuidas ta ihu külge klammerdus ja kuuehõlma nagu väike laps ruudulise lapiteki endale peale tõmbas ning veidi aja pärast ühtlaselt hingates uinus. Katrin sai aru, et kui ta nüüd tahaks raamatu endast välja rebida ja riiulisse tagasi panna,…

  • 3.2025
    Kärt Hellerma

    Jää vait!

    Maxima uksed avanesid sahinaga ja Berit astus lapsekäru lükates sisse. Kärus istus tema peatselt aastaseks saav poeg Robin, kes oli hommikul natuke viril olnud, nii et Berit kahtlustas, et poiss on jälle haigeks jäänud – alles oli üks nohu- ja köhaperiood lõppenud –, aga kraadimine palavikku ei…

  • 3.2025
    Maria Esko

    Black Friday

    Oskus itkeda esteetiliselton oskus itkeda konstruktiivseltja see on võti tulevikku.Marju Lepajõe

    Tegevus toimub Aniita onu suvilas Ida-Virumaal, kus ta lapsepõlves veetis suurema osa suvedest, kuid viimastel aastatel eriti ei käi. Nüüd aga suvitab Aniita onu majas, mis on majanduslikel kaalutlustel osaliselt ümber ehitatud liha­kombinaadiks. Ta on…

  • 2.2025
    Krismar Rosin

    Mädanenud maasikad

    Põrgu on võõrutusnähtude kõrval spaapuhkus. Eelmise õhtu kodeiinikookon oli kõigest sume mälestus. Kui kuskil oli paradiis olemas, siis paradiisi ukse taha sai kodeiinikokteili limpsides. Pisike armas poiss mõnuvannis. Minevikuvaluta, kompleksideta rüblik rukkiheinas jooksmas. Täpilise kleidiga Kerttu ja esimene musi. Varem oli lapsepõlv, nüüd oli kaif,…

  • 2.2025
    Juta Kivimäe

    Sõda, kõhugripp ja juudi tee

    Riisipuder veega, kuivikud ja juudi tee. Ta oli eelmisel esmaspäeval ikkagi jõudnud perearsti vastuvõtule, sinised nitriilkindad villaste all käes ja Covidi-aegne mask sahtlist välja otsitud. Oli üsna raske arstikeskuse koridoris toolil püsida. Pea käis ringi ja maski vahelt ei tulnud kopsudesse piisavalt õhku. Vene vanaproua…

  • 2.2025
    Toomas Haug

    Kodumaa

    Jumal, kuidas me Pariisis laulsime!

    Sattusime suurele kontserdile. Üleüldse me sattusime kogu aeg kuhugi. Ja lõpuks sellele kontserdile, mis oli kõige tipp. Väike tüdruk laulis, väga kleenuke, peaaegu düstroofik, aga laulis nagu vaim, nagu ime, tal oli väga kõva hääl, aga mitte selles polnud asi, vaid…

  • 2.2025
    Monica-Linde Klemet

    Halastus

    Kirsi tonksas karamellistatud apelsinisektorit oma kohupiimatordi lõigul. Küünlaleegi peegeldus vilksatas metallkahvlil. Kook oli puutumata. Kirsi ei tundnud juba nädalaid millegi maitset. Üle laua istus Rein, kes põrnitses kuuma vaniljekastmega üle ujutatud marjatarretist ega tundnud erilist soovi seda maitsta. Paar oli tulnud nädalavahetuseks Pärnu spaahotelli.

    „Sa ei…

Looming