Proosa
-
Lõhutud
Tol talvel kontrollisin postkasti harva, keskeltläbi paar-kolm korda kuus. Ühel päeval tundsin, et lausa pean sinna vaatama. Võti krigises keerates nagu ikka, kast ise nihkus sel ajal kinnituste küljes pisut vasakule nagu alati. Uks avanes kerge plõksuga ja ainsa asjana nägin kastis väikest sedelit.
„Lõhkusin teie…
-
Sügisand
Ma olen kollane õun närvilisel tänavaäärsel. Kiirgan ja koltun. Selja taga müriseb parkla üksikute autodega. Olen nende jaoks sama märkimisväärne nagu kustuvad jooned parklapinnal. Neistki sõidetakse üle. Meist kõigist.
Kaugemal ületavad ristmiku kaitsevärvides sõidukid, mida märgates liigub mõte paratamatult tankidele. Vaenlane lõriseb mälupõhjas nagu vastärganud karu….
-
Ruby Tuesday
Möödunud aasta kahekümne teise märtsi õhtul juhtus minuga väga kummaline lugu.
Olin juba päevi niisama linnas ringi käinud, lootuses kohata mõnd…
-
Foto: Wikimedia CommonsViimane tango Kiievis
Lipud, peaaegu türkiisjalt sinised ja erkkollased, andsid kalmistule lummavalt sportliku ilme. Tuhanded lipud, utoopiliselt energilised, suured ja väiksemad. See oli…
-
Nii oli. Serhii Kazimiri tunnistus
Serhii Kazimir on 2022. aasta 11. märtsil Vene diversantide seatud lõksu kukkunud Ukraina pataljoni luurajate rühma komandör. Tema oli see, kes langetas otsuse – valime vangistuse, mitte surma. Ta vabanes 2024. aasta jaanuaris vangide vahetuse raames.
Kohtusin Serhiiga 2024. aasta 1. mail Kõjivi haiglas, kuhu ta oli tulnud…
-
Raamatuvaras
Raamat läks nagu lupsti, ei saanud arugi, kuidas ta ihu külge klammerdus ja kuuehõlma nagu väike laps ruudulise lapiteki endale peale tõmbas ning veidi aja pärast ühtlaselt hingates uinus. Katrin sai aru, et kui ta nüüd tahaks raamatu endast välja rebida ja riiulisse tagasi panna,…
-
Jää vait!
Maxima uksed avanesid sahinaga ja Berit astus lapsekäru lükates sisse. Kärus istus tema peatselt aastaseks saav poeg Robin, kes oli hommikul natuke viril olnud, nii et Berit kahtlustas, et poiss on jälle haigeks jäänud – alles oli üks nohu- ja köhaperiood lõppenud –, aga kraadimine palavikku ei…
-
Black Friday
Oskus itkeda esteetiliselton oskus itkeda konstruktiivseltja see on võti tulevikku.Marju Lepajõe
Tegevus toimub Aniita onu suvilas Ida-Virumaal, kus ta lapsepõlves veetis suurema osa suvedest, kuid viimastel aastatel eriti ei käi. Nüüd aga suvitab Aniita onu majas, mis on majanduslikel kaalutlustel osaliselt ümber ehitatud lihakombinaadiks. Ta on…
-
Mädanenud maasikad
Põrgu on võõrutusnähtude kõrval spaapuhkus. Eelmise õhtu kodeiinikookon oli kõigest sume mälestus. Kui kuskil oli paradiis olemas, siis paradiisi ukse taha sai kodeiinikokteili limpsides. Pisike armas poiss mõnuvannis. Minevikuvaluta, kompleksideta rüblik rukkiheinas jooksmas. Täpilise kleidiga Kerttu ja esimene musi. Varem oli lapsepõlv, nüüd oli kaif,…
-
Ma arvasin alati, et Kafka on mu vanaisa
Elutoa seinal rippus keraamilise kella kõrval kaks pilti. Üks oli pruunikates toonides õlimaal, mis kujutas mõtlikult kirjatööd tegevat meest. Teine oli graafiline portree Kafkast. Inimestest oli mu elus puudu vanaema mees ehk vanaisa. Kui tumeda peaga vanaema mu õla kohale kummardas ja nukralt ütles, et…
-
Tallinna käbinääre
Võõras alateadvuses on midagi väga erilist. Kui ta on ilusasti ära trükitud, raamatu või ajakirja kaante vahele pakitud, siis suhtud temasse kui valmistootesse, nagu kingapaari, sääreväristajasse või ülikonda. Kui ta on veel keele-eelses käsikirjas, lähened temale hoopis teistsuguste tunnetega. Nagu millelegi, mis on veel poolik,…
-
Nõel
Vanaema rääkis alati: „Sa pead kogu aeg teadma, kus on su nõel. Inimese süda on nagu võimas magnet – ajad endale nõela kogemata sisse, siis liigub ta su kehas kiirelt ja kindlalt mööda veresooni, kuni on lupsti otse südames. Ja siis, kallis laps, oled sa surnud….
