Toeta

Proosa

  • 2.2025
    Kristjan Haljak

    Tallinna käbinääre

    Võõras alateadvuses on midagi väga erilist. Kui ta on ilusasti ära trükitud, raamatu või ajakirja kaante vahele pakitud, siis suhtud temasse kui valmistootesse, nagu kingapaari, sääreväristajasse või ülikonda. Kui ta on veel keele-eelses käsikirjas, lähened temale hoopis teistsuguste tunnetega. Nagu millelegi, mis on veel poolik,…

  • 2.2025
    Viktoria Grahv

    Nõel

    Vanaema rääkis alati: „Sa pead kogu aeg teadma, kus on su nõel. Inimese süda on nagu võimas magnet – ajad endale nõela kogemata sisse, siis liigub ta su kehas kiirelt ja kindlalt mööda veresooni, kuni on lupsti otse südames. Ja siis, kallis laps, oled sa surnud….

  • 2.2025
    Juta Kivimäe

    Sõda, kõhugripp ja juudi tee

    Riisipuder veega, kuivikud ja juudi tee. Ta oli eelmisel esmaspäeval ikkagi jõudnud perearsti vastuvõtule, sinised nitriilkindad villaste all käes ja Covidi-aegne mask sahtlist välja otsitud. Oli üsna raske arstikeskuse koridoris toolil püsida. Pea käis ringi ja maski vahelt ei tulnud kopsudesse piisavalt õhku. Vene vanaproua…

  • 2.2025
    Toomas Haug

    Kodumaa

    Jumal, kuidas me Pariisis laulsime!

    Sattusime suurele kontserdile. Üleüldse me sattusime kogu aeg kuhugi. Ja lõpuks sellele kontserdile, mis oli kõige tipp. Väike tüdruk laulis, väga kleenuke, peaaegu düstroofik, aga laulis nagu vaim, nagu ime, tal oli väga kõva hääl, aga mitte selles polnud asi, vaid…

  • Eestimaa puit
    Autor/allikas: ERR
    1.2025
    Silvia Urgas

    Eestimaa puit

    Praam oli jälle Rohuküla sadamasse saabunud ning koos sellega jõudis Haapsalu bussijaama voor veokeid, täis palke kas Hiiumaalt või Vormsilt….

  • 1.2025
    Tiina Veikat

    Kõike head

    18.15. Jõudsin kohvikusse varem, kui olin arvestanud. Miks just täna ühistransport nõnda valutult liikus? Õues vingus tuul ja sadas lörtsi, nagu märtsis ikka. Rammus lumevihm langes nagu aegluubis ja tegi talvemantli täiesti märjaks. Õnneks oli mul selle all fliis, see hoiab hästi sooja. Astusin kerge…

  • 1.2025
    Riste Sofie Käär

    Linnumaja

    Ja ausalt öeldes: sama hästi kui end sauna taha pärna otsa puua võib näiteks pliidipuud aegsasti enne suuremaid vihmasid kuuri alla riita laduda. Sellest sai Onu kolmapäeva õhtul kella seitsme ja kaheksa vahel ärgates üsna selgesti aru ja sellega ta otsustaski kiiremas korras pihta hakata….

  • 1.2025
    Ülar Ploom

    Kogu moos / Vita nova ehk Ühe teekonna lõpp

    Kogu moos

    „Kus sa olid?” küsis kume hääl. Hääles kõlas rõskus, tüdimus, aga ka tigedus. „Käisid jälle oma litsaka juures?”

    „Mitte kusagil ma ei käinud. Siin olen olnud,” vastas ta trotslikult, nii vana hinge kohta lausa nooruslikult.

    „Ära valeta, või sa arvad, et ma sinu sisse…

  • 1.2025
    K. R. Adamson

    Kindad ümbrikus

    Ma olen väike tüdruk ja tean, et vanemate magamistoa pruunis lakitud sektsioonkapis õmblustarvete karbi taga kamme täis kilekoti põhjas on ümbrik, mille sees on valged kindad. Kamme, erinevalt sugulastest, on meil palju – plastmassist oranžid, tumeroosad, pruunid ja rohelised suured kammid. Suured, rasked ja koledad….

  • Golfi hoovus
    Foto: Kris Moor
    12.2024
    Piret Põldver

    Golfi hoovus

    Paul oli nüüd viis päeva üksikisa, ja tal oli selle üle hea meel. Lapsed olid tegelikult juba suured, üksikisa staatus…

  • Jõulutunne
    Autori illustratsioon Tehnika: akvarell paberil
    12.2024
    Meiu Münt

    Jõulutunne

    Musta riietatud mees ulatas mulle paberkotis kandilise heledast puidust urni, mille kaane peal oli väike rist. Võtsin paberkoti urniga vastu…

  • Poetess ja idioot
    Foto: Piia Ruber
    11.2024
    Lilli Luuk

    Poetess ja idioot

    Kui habras ja ebakindel on kõik, mõtles Ormusson, ise aegamisi Toomel jalutades. Siin on nüüd Tartu, Euroopa kultuuripealinn. Aga üksainus…

Looming