Eesti Kirjanike Liidu uusi liikmeid

5.2022

7. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Märt Läänemets (soovitajad Tiit Aleksejev ja Heli Allik) ja Markus Väin (soovitajad Paul-Eerik Rummo ja Peeter Sauter). 30. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Guntars Godiņš (soovitajad Leelo Tungal ja Margus Konnula), Sveta Grigorjeva (soovitajad Hasso Krull ja Kajar Pruul), Katja Novak (soovitajad Doris Kareva ja Tiit Aleksejev) ja Tarmo Vahter (soovitajad Mart Juur ja Andrus Kivirähk).

Guntars Godiņš on sündinud 1958. aastal Lätis. Ta debüteeris aastal 1985 luulekoguga „Tas nepasacītais” („See öeldamatu”) ning on avaldanud kokku viis luule­kogu läti keeles. Eesti keeles on ilmunud tema raamat „Öö päike” (2000, tlk Doris Kareva ja Ita Saks). Godiņš on tõlkinud läti keelde eepose „Kalevipoeg”, samuti on ta tõlkinud Ene Mihkelsoni, Andrus Kivirähki, Paul-Eerik Rummo, Kristiina Ehini, Kairi Loogi, Hasso Krulli, Contra, Jaan Kaplinski, Artur Alliksaare, Viivi Luige jpt teoseid. Godiņš on vahendanud läti keelde ka soome ja rootsi kirjandust. Ta on pälvinud arvukalt auhindu, mh Eesti Kultuurkaptali tõlkepreemia, Läti Kultuurkapitali tõlkepreemia, Eesti-Läti keeleauhinna, Jānis Baltvilksi lastekirjanduse preemia jne.

Sveta Grigorjeva on sündinud 1988. aastal ja avaldanud kaks luulekogu: „Kes kardab Sveta Grigorjevat?” (2013) ja „American beauty” (2018).

Märt Läänemets on sündinud 1962. aastal. Läänemets on tõlkinud vene, inglise, hiina, klassikalise hiina, sanskriti ja paali keelest, olulisemad tõlketeosed on Lao She, „Teemaja” (1999), Sun Zi, Sun Bin, „Sõja seadused” (2001, 2019), Sheng-yen, Dan Stevenson, „Härja jälgi mööda. Chan-budismi tee tänapäeva Hiina õpetaja järgi” (2007), „Hiina lood. Valik hiina noortejutte” (2011, koos Gao Jingyiga) ja Mo Yan, „Punane sorgo” (2014, pälvis Eesti Kultuurkapitali ilukirjandusliku tõlke aastaauhinna). Ta on toimetanud paljusid orientalistika-alaseid teoseid, mh „Ida mõtteloo leksikoni” (2011, koos Linnart Mälli ja Teet Toomega), ning avaldanud arvukalt nii teaduslikke kui ka populaarteaduslikke artikleid.

Katja Novak on sündinud 1998. aastal Ukrainas. Ta on avaldanud kolm luulekogu ukraina keeles ning vahendanud Doris Kareva ja Piret Raua loomingut ukraina keelde.

Tarmo Vahter on sündinud aastal 1970 ning avaldanud viis ajalooalast teost: „Meie Lennart” (1999, koos Pekka Ereltiga), „Lennart Meri. Kolmandat põlve poliitik” (2009), „Vaba riigi tulek 1991. Kuus otsustavat kuud” (2011), „„Karuks istus vangitornis…” 1980 – aasta, mis raputas Eestit” (2015), „Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood” (2021).

Markus Väin on sündinud 1999. aastal ja avaldanud kaks romaani: „Illuminati” (2019) ja „Loss” (2021).


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jaan Puhvel 24. I 1932 – 25. IV 2026

25. aprilli varahommikul suri une pealt oma kodus Los Angeleses Jaan Puhvel, üks Eesti kõigi aegade silmapaistvamaid humanitaarteadlasi, maailmamainega indoeuropeist, hetitoloog ja mütoloogiauurija. Eesti teadus kaotas ühe oma rahvusvaheliselt kõige…

Prima Vista 2026

11.–16. maini toimunud Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista kandis alapealkirja „Tehis ja päris”. Patrooniks oli seekord Meelis Friedenthal ja partnerlinnaks Viljandi.
Nagu ikka, leidsid mõned üritused aset juba pisut enne põhiprogrammi.…

Estica

Albaania keeles ilmus „Ngyrat e mendimeve. Antologji poetike femrore boterore” („Mõtete värvid. Maailma naisluuletajate antoloogia”), kus eesti luuletajatest oli esindatud Triin Soomets. Teose tõlkis Jeton Kelmendi, kirjastas Bogdani.
Araabia keeles ilmus…
Looming