Kirjandusfestival Aasta Kirjanik 2016 Alatskivil

Alates aastast 2010 korraldatud aasta kirjaniku valimise happening’id on kahel viimasel suvel kasvanud Alatskivil toimuvaks kahepäevaseks Liivi muuseumi kirjandusfestivaliks. Ajendiks on olnud soov keskenduda eesti nüüdiskirjandusele, kohtuda sundimatus õhkkonnas autoritega ja nende uudisteoste üle arutleda. Põhifookus on proosateostel, sest Liivi luuleauhind meil ju juba on. Muuseumi hoonetes, muruplatsidel, suitsusaunas ja lõkke ääres on lugejatel ja kirjanikel hea võimalus üksteisega jutu peale saada, ilma- ja kirjandusasju arutada. Enamasti on publikut 50—60 inimest, lisaks hulganisti lapsi, mistõttu oleme viimasel ajal pakkunud ka neile mitmesugust tegevust. Tänavu oli festivali teemaks omamüüdid — nii rahvuse kui üksikindiviidi tasandil. Esinesid Juhani Pütt­sepp, Paavo Matsin, Martin Oja, Urmas Vadi, Peeter Sauter, Kai Aareleid, Indrek Hargla ja Andrei Hvostov. Vestlusringis ilukirjanduslike ajaloo­käsit­luste teemal osalesid Linda Kaljundi, Andrei Hvostov ja Mihkel Kunnus.Autorid võivad eeldada, et festivalikutsega võib kaasneda ka teatav väljumine mugavustsoonist. Näiteks võib sattuda pilkelaulu sisse, osaleda kirjanike atesteerimise rituaalis või kaasa lüüa improvisatsioonilises taaskehastus-show’s. Kellegi ebamugavasse olukorda asetamine pole küll kunagi eesmärgiks ja seni osalenutele on raamist väljas olek sobinud. Aasta kirjaniku tiitliga ei ole me tahtnud esile tõsta elavaid klassikuid, vaid suure potentsiaaliga autoreid ja nende teoseid. Teisisõnu pole tegemist elutöö- ega debüüdiauhinna, vaid millegi vahepealsega. Seni on aasta kirjaniku tiitli saanud Vahur Afanasjev, Meelis Friedenthal, Urmas Vadi, Elo-Maria Roots ja Jan Kaus. Tänavu pälvis selle Kai Aareleid romaaniga „Linnade põletamine” (2016), mis on väga mitmekihiline teos mängust, kaotamisest ja leidmisest, traumadest ja Eesti lähiajaloost.Auhinna väljaandmist on saatnud erinevad kiiksuga rituaalid ja sümboolsed aksessuaarid: kord Juhan Liivi pintsak, kord kiituskiri, tänavu aga Poola kuninga saapad. Eks see Juhan Liivi vaim ole, kes korraldajaid ses ettevõtmises tagant tõukab.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Priit Aimla 19. IV 1941 – 28. VIII 2026

Priit Aimla ei olnud lihtsalt eesti humorist, kirjanik ja poliitik: ta oli maamärk, teerajaja, pooleldi vastu tahtmist ka ühe ajastu hääl ja nägu.
Aimla õpetas meile, et lõviosa loomadest moodustavad ahvid,…

Olga Ravni maagiline maailmatunnetus

Olga Ravn (snd 1986) on üks mainekamaid tänapäeva taani kirjanikke. Ravn debüteeris luuletajana 2012. aastal ja nüüdseks on tema sulest ilmunud kaheksa teost, nende seas romaanid „Töötajad” („De ansatte”, 2018),…

Väikeste Fääri saarte suur kirjandus

Fääri saared on 55 000 elanikuga saarestik Atlandi ookeani põhjaosas. Kuigi see arv võib näida mikroskoopiline, on saarestiku kirjanduselu väga elav. Vahest ehk isegi elavam, kui see loogiline tunduks – mind…
Looming