Artiklid
-
„Noh, olid kuldsed kuuekümnendad…”
„Loomingu” uue kümneaastaku algus 1963. aastal toob taas suuri sündmusi. Kaks meest peavad kõned, mille põhilaused lähevad ajalukku: Martin Luther Kingi „I have a dream” ja John Kennedy „Ich bin ein Berliner”. Sama aasta 22. novembril Kennedy mõrvatakse. Aga vähemalt sama olulised on kaks sündmust muusikas,…
-
Rahvuslikust müüdivajadusest[1]
Küllap on teil mõnikord elus ette tulnud kohtuda kusagil välismaal inimesega, kes teile tunnistab, et olete esimene eestlane, keda tal on õnnestunud oma ihusilmaga näha. Neil puhkudel võib juhtuda, et olete kõige otsesemalt tunnistajaks mütologiseeritud eestlusele ning asute ise selle keskmes – muidugi juhul, kui Eesti…
-
Punamütsikese paradoks
Nagu iga märk, koosneb ka sümbol kolmest tegurist: tajutavast tähistusest, tähistatavast esemest ja tähendusest. Näiteks õuna pilt tähistab esiteks tegelikkuses eksisteerivat puuvilja ja teiseks teadvuses toimetavat mõistet ‘õun’. Sõna „tank” tähistab esiteks tegelikkuses eksisteerivat sõjamasinat ja teiseks teadvuses toimetavat mõistet ‘tank’.
Kuid mitte iga märk pole…
-
Foto: WikipediaMinu Harju Üks
Elu jooksul olen harjunud omaks pidama paljusid uksi, millest on aastate kaupa sisse ja välja käidud. . . .
-
Lüürika kriis ja õitseng
1 Hasso eksib, minul on õigus! Kas või seetõttu, et kirjanduse lugu ei ole ennekõike elavate lugu. Kirjanduse lugu on ju ikka suurte surnute lugu. Ja kirjanduse olevikki on just selline, nagu praegune kõneleb olnuga, sest olnu on ikka veel täna. Viiekümnendad, kuuekümnendad ja seitsmekümnendad…
-
Sunnismaisus ja rändhõimlus
1 Kirjandus on ühiskond. Ta ei peegelda ühiskonda, ei teeni seda, ei üldista ega anna läbilõiget. Kirjandus ongi ühiskond ise, sest ühiskond pole kunagi tervik, vaid koosneb osadest, mida ei saa kokku liita: selleks on nad liiga omaette, ja omaette-olemine oleneb alati teistest, sest üksi…
-
Teatri emantsipeerumise vili ja vaevad
Viimaste kümnendite eesti teatrit iseloomustab nihe postdramaatilisuse suunas. Vastsete lavavormide esilekerkimisega käsikäes on vähenenud traditsiooniliste näidendite roll ja teisenenud teatritekstide loomise viisid. Räägitud on teatrikunsti emantsipeerumisest, väljamurdmisest kirjandusele tugineva kunstiliigi staatusest. Teatripilt on seejuures vaieldamatult värskenenud, ajakohasem ja mitmetahulisem. Sõnalavastuste segunemine etenduskunstidega ja erinevaid etendusliike…
-
Proosaline aasta 2021 lastekirjanduses
Lastekirjanduse aastaülevaate kirjutamine eeldas möödunud aastal ilmunud lasteraamatute valimatut lugemist. Nõnda puutusin kokku ka teostega, mis ehk muidu mu huviorbiiti ei kuuluks. Lugesin kriitiku vaatepunktist, tundsin vaimustust, lasin end kanda loo haaravast süžeest ja muigasin autori teravmeelsete naljade üle. Kuid kogesin ka igavust, heitsin raamatu…
-
Mälestusi kirjanike liidust
Minu esmane kokkupuude Eesti Kirjanike Liiduga sai alguse novembrikuus 1957, kui 17-aastane Saaremaa Kuressaare keskkooli nooruk avaldas ajakirjas „Noorus” ilma täpsema žanrimääratluseta lühikirjutise „Mõtted”.
Järgmise aastasaja sees, kui vormistasin oma pensionipabereid, võeti kirjaniku tööstaaži aluseks just toosama pretensioonitu lühilugu kui tulevase professionaalse kirjaniku esimene trükis vabariiklikus…
-
Sõda ja silmapliiats
Päeval, mil meediasse ilmusid pildid surnukehadest Butša tänavail, ostsin endale Stockmanni kaubamajast Lumene silmapliiatsi. See polnud mu ainus ost: ostsin ka silmapliiatsi teritaja, spetsiaalselt silmapliiatsile mõeldud, mis tähendab, et sellega ei tohi tavalisi pliiatseid teritada, need rikkuvat teritaja ära. Enne ostu sooritamist küsisin ühelt noorelt,…
-
Kirjanik loeb. Kairi Look
Üks suuremaid hirme kirjutamise juures on see, et kirjutamisest ei tule midagi välja. Et mõte hangub, lehel. . . .
-
Eesti luule unine kõrgmäestik aastal 2021
Alustan arvandmetega ja liigun nende juurest sujuvalt üldistuste manu. Mulle teada olevalt ilmus 126 luuleraamatut, mis kandsid tiitellehel aastanumbrit 2021. Tuhat tänu Signe Suursöödile Eesti Rahvusraamatukogust, kes mind operatiivselt nimekirjadega varustas.
