Artiklid
-
Mazzano-päevik: nulla dies sine linea
Aado Lintrop: „Imeline koda”.
„Ilmamaa”, 2014. 192 lk.
Aado Lintrop on 2012. aasta märtsis resideerinud Itaalias Rooma lähedal Mazzano loomemajas ja võtnud seal endale kohustuseks iga päev midagi kirjutada ning vorminud selle hiljem raamatuks, võttes sellesse oma tekste nii tollele kuule eelnenud kui ka järgnenud ajast, monteerinud…
-
Kunst või käsitöö? Sõnakunsti toimetades, tõlkides, kirjutades
Kui kunagi aastaid tagasi Tuomas Anhavaga juttu ajasin, siis hakkas mulle kõrva, et ta kasutas oma tõlkimistööst kõneledes sõnu „minu tõlkekunst”. Mina pidasin teda luuletajaks, tema kunst oli minu arvates luule.
Anhava oli mitmekülgne man of letters. Ta oli 1940.—1980. aastate Soome kirjanduselu võtmeisik, mees, kes…
-
Lahutus
Esimesel korral, kui ma nägin seda väikest ilusat siniseks värvitud puukirikut, mille juurde isa tuhk maeti, valitses erakordselt ränk põud ja me jõudsime kiriku ette parajasti siis, kui preester vihma palus ning musta riietatud eidekesed põrandal lömitasid ja seda usklikus harduses musutasid.
Oli tekkinud kojujõudmise-tunne, äratundmine;…
-
luule
*
Lapsed! Kull!
hüüdis vanaema
ja me teadsime kohe
mida teha —
joosta kiiruga
vanaema suurde kanaaeda
kus ähmi täis kanad
proovisid end juba ploomipuu alla peita….
-
Maret Käbin 15. IX 1929—16. XII 2014
Maret Käbin on pärit Valgamaalt Pukast, lõpetas 1947 Tallinna 10. keskkooli ja 1952 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonna. 1959—1963 töötas ta korrektorina „Loomingu Raamatukogus”, seejärel asus tööle kirjastusse „Eesti Raamat”, kus oli eesti kirjanduse ja hiljem tõlkekirjanduse toimetuse toimetaja. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline…
-
Sundimatu kasvamine
Kanadas elav eesti päritolu kirjandusteadlane Thomas Salumets avaldas tänavu Vancouveris Jaan Kaplinski esimese biograafia. Teos on ingliskeelne ja kannab pealkirja Unforced Flourishing. Understanding Jaan Kaplinski (McGill-Queen’s University Press, 2014, 240 lk.). Pealkirja võiks autori arvates tõlkida „Sundimatu kasvamine. Jaan Kaplinski mõistmine”.
Teos on aastatepikkuse uurimistöö vili,…
-
Usaldada teekonda
Mihkel Kaevats (s. 1983) debüteeris Olev Olematu nime all kogumikuga „Ederlezi” („Huma”, 2003). Sellele järgnesid luulekogud „Illusionist” (EKSA, 2004), „Eile hommikul ja täna („Verb”, 2009) ning „Ungari kirsid & teisi luuletusi” („Pegasus”, 2012). Kaevats on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ja Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat. Samuti on…
-
Kolm juhuslikku naist
Kõigepealt Kafka. „Protsessi” lõpus, Josef K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtul kella üheksa paiku tulevad kaks saterkuubedes hea toitumusega härrat talle järele. Nad eskordivad ta väiksesse, tühja ja mahajäetud kivimurdu, mis asub ühe veel päris linnamoelise maja lähedal. Härrad pakuvad vastastikku viisakusest üksteisele tapanuga. Aga enne,…
-
Madis Kõiv Ja Füüsika
I
Akadeemik Harald Kerese seitsmekümnendaks sünnipäevaks 1982. aasta sügisel koostas tema juhitud teoreetikute allüksus kadunud Jaak Lõhmuse initsiatiivil käsikirjalise koguteose „Ülevaade ENSV TA Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika sektori ajaloost, kollektiivist ja tööst”. Suurema osa sellest kaunisse nahkköitesse pakitud kaalukast teosest võtavad enda alla sektori 19 töötaja…
-
Liivist ja endast
Tänavu 30. aprillil möödus 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Erinevalt nii mõnestki teisest klassikust on Liivi saatus olnud õnnelik: tal on olnud kolm olulist, üksteisele kriitiliselt järgnenud uurijat, kes kõik on avaldanud nii monograafilise käsitluse kui ka hõlmava luulekogu oma redaktsiooniliste täpsustustega. Need Liivi-mehed on…
-
Äng vs. mäng
Olen suhtunud kerge põlgusega meie meedia- ja kultuuriruumis laiutama kippuvasse meelelahutusse (Luulelahing!), pidanud seda eskapistlikuks asendustegevuseks. Siis aga hakkasin mõtlema — mis õigusega? Mida ma neile ette heidan? Kas oleks parem vaevata pead metafüüsiliste probleemidega, näiteks sellega, kuidas teha vahet olemuse ja nähtumuse vahel, või…
-
Kangelased ja veidrikud
Mõtisklus sai alguse Andresest ja Pearust. Tähelepanekust, et mitmetes viimaste aastate lavastustes on rõhuasetused nende kahe tegelase vahel muutunud. Vanasti kujutati Andrest valdavalt positiivse kangelasena. Jah, tal oli kehv iseloom, kuid ta pühendas oma elu õilsale eesmärgile ning tal olid kindlad eetilised tõekspidamised, mis kokkuvõttes…
