$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Lükkan pakiruumi nätaki kinni, vinnan koti rinnale ja sammun raskelt trepikoja poole. Esimesel korrusel tõmban hinge. Need kotid ei lähe kergemaks ja ma olen viiskümmend kaks aastat vana.
Haridus: lõpetamata kõrgem. Täpsem oleks öelda alustatud kõrgem.
Mul on kümme aastat vana auto. Kui ostsin, oli see kuus…
Ema surm
Neli meest istusid vaikides Mäe-Pliini õuel ja kuulasid kägude kukkumist. Kevad oli olnud erakordselt varajane ning kasemahl oli jooksma hakanud juba enne, kui lumi kraavikallastelt päris ära kaduda jõudis. Ka käod olid kohal tavalisest palju varem ja rõõmustasid koos inimestega varakult sülle kukkunud soojuse…
Aeg läheb täna kuidagi kiiremini. Teisiti ei oska ma seletada, miks tee, mida ma endale keedan, on juba nii mitu korda veel enne joomist tassis ära jahtunud. Tegelikult algas see juba nädal tagasi, aga siis jahtus tee enne joomist ära lihtsalt seetõttu, et toas oli…
Kallid kodused, ema ja isa. Isa, sina elad küll emast eemal, aga kuule sinagi.
Õed. See on teile, ja teie lastele. Ei, neile küll see kiri pole, aga las loevad seda ükskord tulevikus. Kui soovivad. Kuigi ma arvan, et sellest sündmusest, millest ma teile lähemalt kirjutan,…
Assistent tõmbas tolmuimeja lõrinat meenutava hääle saatel proua Kassi viimased luukübemed kokku ja need kadusid kuskile suletud äravoolu. Hambaravi oli muutunud peaaegu igavalt esteetiliseks, vanasti ju paluti patsiendil regulaarselt ise kuskile sülitada, nii et üleüldise rappimise kõrval võis olla muljet avaldav elamus endast pärit vere,…
Tuleb kiiresti otsustada, ainult mõned vabad kohad ongi veel alles ja tagantpoolt juba nügitakse.
Naine istub oma vahes üksi, seljaga sõidu suunas. Ta on käekoti kõrvalistmele pannud, aga mõlemad kohad tema vastas on veel vabad. Carmen hindab kiirelt olukorda. Teisele poole vahekäiku on räntsatanud suure seljakotiga…
Teine Erik
Nii kaua, kui ma Eerikut tundsin, rääkis ta alatasa oma korduvast unenäost.
„Kas sina näed mõnda unenägu üha uuesti ja uuesti?” küsis ta salapäraselt, kui oli mind ühel pimedal talveõhtul endale esimest korda külla kutsunud. Me olime tutvunud mõned nädalad varem minu kursusekaaslaste kaudu. Olime…
Hämar mõistatus, mida olen kogu elu lahendada püüdnud, ei anna end kätte, vaid painab mind, kargab turja nagu riiakas kukk, just siis, kui ma seda kõige vähem ootan.
Erika
Üleeile tabas see mind jälle. Ma ei oskagi seda teisiti kirjeldada, kui et maailm läks paigast ära. Nagu…
I
Kolm korda elus olen olnud õnnelik. Õnnelik ainsas elus, mida tasub elada – kirjanduses. Esimene oli lapsepõlves. Lebasin koduaias murul, kapsavanni pealt võetud õhukesel puhtaks raputatud tekil, mis ainsana mulle sobis. Olin juba sündides arenenud esteetilise maitsega, pealegi tuli tekil peale minu eblaka poisikesekeha kandmise taluda…
Schuld an der Ahr oli väikese kohaliku rongi nõudepeatus, kus mu lapselapsed kogemata või koerusest kellanupule vajutasid, nii et rong seisma jäi, kuigi kedagi ei tulnud peale ja keegi ei läinud maha. Peale meie polnudki teisi reisijaid ja reisisaatja ilmus otse minu ette noomima, miks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.