Proosa
-
Ületalvelaulud
Aeg läheb täna kuidagi kiiremini. Teisiti ei oska ma seletada, miks tee, mida ma endale keedan, on juba nii mitu korda veel enne joomist tassis ära jahtunud. Tegelikult algas see juba nädal tagasi, aga siis jahtus tee enne joomist ära lihtsalt seetõttu, et toas oli…
-
Ema tuba
Kallid kodused, ema ja isa. Isa, sina elad küll emast eemal, aga kuule sinagi.
Õed. See on teile, ja teie lastele. Ei, neile küll see kiri pole, aga las loevad seda ükskord tulevikus. Kui soovivad. Kuigi ma arvan, et sellest sündmusest, millest ma teile lähemalt kirjutan,…
-
Kofferdam
Assistent tõmbas tolmuimeja lõrinat meenutava hääle saatel proua Kassi viimased luukübemed kokku ja need kadusid kuskile suletud äravoolu. Hambaravi oli muutunud peaaegu igavalt esteetiliseks, vanasti ju paluti patsiendil regulaarselt ise kuskile sülitada, nii et üleüldise rappimise kõrval võis olla muljet avaldav elamus endast pärit vere,…
-
Muusad
Tuleb kiiresti otsustada, ainult mõned vabad kohad ongi veel alles ja tagantpoolt juba nügitakse.
Naine istub oma vahes üksi, seljaga sõidu suunas. Ta on käekoti kõrvalistmele pannud, aga mõlemad kohad tema vastas on veel vabad. Carmen hindab kiirelt olukorda. Teisele poole vahekäiku on räntsatanud suure seljakotiga…
-
Teine Erik / Enesetapja
Teine Erik
Nii kaua, kui ma Eerikut tundsin, rääkis ta alatasa oma korduvast unenäost.
„Kas sina näed mõnda unenägu üha uuesti ja uuesti?” küsis ta salapäraselt, kui oli mind ühel pimedal talveõhtul endale esimest korda külla kutsunud. Me olime tutvunud mõned nädalad varem minu kursusekaaslaste kaudu. Olime…
-
Mitte-suhted
Hämar mõistatus, mida olen kogu elu lahendada püüdnud, ei anna end kätte, vaid painab mind, kargab turja nagu riiakas kukk, just siis, kui ma seda kõige vähem ootan.
Erika
Üleeile tabas see mind jälle. Ma ei oskagi seda teisiti kirjeldada, kui et maailm läks paigast ära. Nagu…
-
Õnnelik:
I
Kolm korda elus olen olnud õnnelik. Õnnelik ainsas elus, mida tasub elada – kirjanduses. Esimene oli lapsepõlves. Lebasin koduaias murul, kapsavanni pealt võetud õhukesel puhtaks raputatud tekil, mis ainsana mulle sobis. Olin juba sündides arenenud esteetilise maitsega, pealegi tuli tekil peale minu eblaka poisikesekeha kandmise taluda…
-
Kevadel sulavad laibad…
Schuld an der Ahr oli väikese kohaliku rongi nõudepeatus, kus mu lapselapsed kogemata või koerusest kellanupule vajutasid, nii et rong seisma jäi, kuigi kedagi ei tulnud peale ja keegi ei läinud maha. Peale meie polnudki teisi reisijaid ja reisisaatja ilmus otse minu ette noomima, miks…
-
Kui vaikne muusika mängib
Lily oli end mahlaklaasi ja väikeste kurgivõileibadega mõnusalt diivanil sisse seadnud ja vaatas televiisorist moekanalit. Noored mustad modellid tundusid ebamaiselt kergetena, lausa hõljusid oma avarais lendlevais rõivastes! Hetkeks kujutles ta ka end ühena neist nõtketest ülimalt kõhna kehaga mustadest tüdrukutest, seismas tundide kaupa põletavas kõrbelõõsas…
-
Mäed
Rahvuspargi vaateplatvormil oli üsna palju inimesi, Anders liikus juba nende seas, püüdis läbi seebikarbi mägede ilu jäädvustada. Kõik tipud ikka kaadrisse ei mahu. Kõhukotte kandvate sportlike pensionäride vabaajapükste ja beežide matkakingade vahel joonistusid tema pruuniks päevitunud sääred narmendavate servadega lühikestes pükstes kirkas päevavalguses teravalt välja,…
-
Karl – tsaari ulaan
See juhtus viimaks siis, kui kätte oli jõudmas kevad, juba 1910. aasta kevad. Kogu õhk oli kevadet täis, Karlil leidus taas veidi raha taskus, von Lucelt saadud, ning elurõõm oli tagasi – kõik tundus võimalik. . . .
-
Tähed ja täringud
„Telefon, millele te helistate, on välja lülitatud või asub. . . .” Rolf, nooremapoolne politseinik, naelutas taas pilgu vaatlusaluse maja teise korruse akendele. Autosalongis muutus tasapisi jahedaks. Ta keeras soojendust juurde.
Kõrvalistuja uks tõmmati lahti. Rolfi paarimees Lembitu ukerdas sisse ja salongis levis tugev alkoholilõhn. Talle tuleb au anda,…
