Proosa
-
Meie esmamuljed elust maal
Televiisoris loeti ette õhtuseid uudiseid. Umbes kolmsada aastat tagasi elas Rootsi kuningriigi kuldsel ajastul mees nimega Mads Israelsson, kes töötas Falunis vasekaevandajana. Ta oli kihlatud ka ühe kohaliku naisega ja peale 1687. aasta jaanipäeva oli plaanis ära pidada ka nende pulmad. See jaaniöö oli aga eriline…
-
Nulliring
Seda oligi arvata: sinised püksid valge pluusiga – ei sobi; pruun seelik oranži jakiga – ei sobi; mustad püksid musta kampsuniga – ei sobi; madalad saapad, kontsaga saapad, tumedad kingad, heledad kingad – mitte miski ei sobi. Tüüpiline naine. Panin siis rohelise kleidi ja valged…
-
Ja kadusid päevapealt
Saemustriliste räästakaunistustega tumerohelisest majast olid väikese tänava ainsad venelased kadunud lausa päevapealt. Mõned teadsid täpsemalt, et proua olnud hoopis poolatar ja mees ukraina ohvitser, aga siinsetel väikestel tänavatel hüüdsid kõik neid venelasteks. Ja tegelikult olevat nad kadunud just paari õhtuse tunni jooksul, nagu mõned naabrid…
-
Ruudi plaan
Õigupoolest ei mäletanud Ruudi oma sünnipäeva, isegi sünniaastas polnud täit kindlust, miks pidanuks ta selle üle pead vaevama? Varem oli Helga järge pidanud, millal külalisi kutsuda ja lauda istuda – aina tuldi. Olgu pealegi, võtame ühe pisara minu terviseks, võtame teise ja kolmanda jala jaoks kah!…
-
Meie isemõtlejaid
Elukonstruktor
Isemõtlejal Aarol oli elus kaks erivajadust. Need olid sügavuti mõtlemine ja soov midagi inimkonna heaks ära teha. Muidugi polnud see midagi originaalset ja ainuisiklikku. Paljud mõtlesid samamoodi ja väitsid end inimkonda armastavat. Selle üle ei pidanud Aaro mõtisklema, kas need kaks erivajadust olid talle sünniga…
-
Love not gone anywhere
Ta lõhnab nagu paber. Sa vead sõrmega mööda tema käsivart. Nahk sinu näpuotste all tundub kuiv, anonüümne ja tundetu. Vahel sulle näib, et selle naha all ei olegi midagi, et ta on seest õõnes, nagu silitaksid täispuhutud õhupalli, õhukese kummikihi all paljas õhk. Sulle meeldib…
-
Kuidas ma ära eksisin / Plahvatus nätsuputkas / Pühapäevakoolis / Matused
Ootan Kloostri Aidas Stefanit, kes tuleb Kanutiaia näiteringist. Kakskümmend minutit hiljem võtan telefoni pihku. „Jah, kohe tulen,” vastab laps. „Siin…
-
Õhtud vanaisa juures
„Jah, kui diislit jätkub ja gatlingid korras, siis pole elul häda midagi,” ütles vanaisa, Vana-Teedu.
„Ja Taara avitab,” lisas vanaema.
See ei olnud mingi õhtupalve või asi, lihtsalt nii ütles keegi siis, kui esimene nälg oli kustutatud ja võis hakata tööjutte rääkima. Mitte igal pool, aga siis,…
-
Jumala lehmake
Alguses olid ujuvad saared. Looduses olen näinud neid järvedel. Tõusuvee või tormiga kaldast lahti rebitud tarnade, pilliroo, kassisabade ja väiksemate põõsaste hõljumid triivivad veepinnal otsekui paksud rüiuvaibad, kuni leiavad uue ankrupaiga mõnes madalamas kohas. Ükskord rabas jõhvikal käies mõtlesin laugast ületada selle keskel rohetavale ning…
-
Vaade elule
Heitnud toale põgusa, ent rahuloleva pilgu, suundus Angelika otsejoones akna juurde. Vaade oli talle väga oluline. Nende tuba asus hotelli kolmandal korrusel, kust avanes vaade pargile. See näis olevat peaaegu tühi ja elutu. Mööda parki ääristavat kõnniteed olid kiirel sammul kuhugi teel kaks noort ja…
-
Pool kaks
Mõni minut pärast ärkamist sai Luisa-Maria teada, et nad polnud maganud kahekesi. Neid oli enam kui kaks. Sumbe korter vaikis, põrand ja seinad kartsid reeta ilmsiks tulnud saladust. Tänavalt imbusid tuppa linnulaul ja autovuhin. Luisa-Maria ootas ja jälgis, kuidas tema kahtlus üha selgemaid tõekontuure omandab….
-
Öö
Oli hilisõhtu. Kõik juba magasid, kui kuulsin, et köögiukse taga klopitakse. Tulija osutus kellekski kõrgeks Moskva kindraliks. Mõtlesin: mis nüüd lahti? Aga asi lõppes rahulikult. Paul vist meeldis kindralile, too andis talle isegi oma Moskva telefoni.(Maria K.)
Aeg: 1944. aasta lõpp.
(Avar ruum, ilmselt Suurmeistri töötuba. Laud,…
