28. novembril võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Askur Alas (soovitajad Tiit Aleksejev ja Karl Martin Sinijärv), Evelin Kivimaa (soovitajad Juku-Kalle Raid ja Leo Luks), Katrin Laur (soovitajad Viivi Luik ja Sirje Kiin), Maarja-Liis Mölder (soovitajad Kaur Riismaa ja Asko Künnap), Sven Palm (soovitajad Joel Jans ja Mairi Laurik), Piret Põldver (soovitajad Eva Koff ja Maarja Pärtna), Liis Sein (soovitajad Jaanus Vaiksoo ja Tiit Aleksejev), Tõnis Vilu (soovitajad Aare Pilv ja Urmas Vadi).

Askur Alas on sündinud 1973. aastal. Ta on ajakirjanik ja tõlkija, ta on tõlkinud islandi keelest järgmised teosed: „Ragnari saagad” (2021), Steinar Bragi „Mägismaa” (2017), Bjarni Haukur Thorssoni „Isa” (2014), Sjóni romaani „Virvarebane” (2013), Yrsa Sigurđardóttiri „Kolmas märk” (2011), Halldór Laxnessi „Islandi kell” (koos Arvo Alasega, 2008).

Evelin Kivimaa on sündinud 1974. aastal. Ta on ajakirjanik ja toimetaja, kes on avaldanud luulekogu „Aguliprintsess” (2010), romaani „Armunäljaste festival” (2011), jutukogud „Kuidas Tom Tomat läks Viktoria juurde” (2009) ja „Muusa ja tema kunstnik” (2017); lasteraamatud „Kratitüdruk Krata ja ääretu suvi” (2011), „12 salamärki: kuhu viivad arvutimängude salauksed” (2019), „Kratitüdruk Krata aitab libahundikutsikat” (2021), „Kratitüdruk Krata otsib näkkide kodu” (2022) ning hulganisti elulooraamatuid.

Katrin Laur on sündinud 1955. aastal. Ta on režissöör ja stsenarist, kes on teinud nii dokumentaal- kui ka mängufilme. Laur on avaldanud luulekogu „Sõnad” (1993) ja romaani „Tunnistaja” (2022).

Maarja-Liis Mölder on sündinud 1994. aastal. Ta on avaldanud kaks luulekogu: „Miks teisi ei lööda” (2019) ja „Meesinine” (2022).

Sven Palm on sündinud 1982. aastal. Ta on avaldanud pseudonüümi Manfred Kalmsten all jutukogumiku „Raske vihm” (2020) ja fantaasiaromaani „Kaarnalaul” (2021).

Piret Põldver on sündinud 1985. aastal. Ta on avaldanud luulekogu „Alati nii järsku” (2020) ja proosateose „Hoog” (2022). Põldver tegutseb ka toimetaja ja kirjanduskriitikuna.

Liis Sein on sündinud 1983. aastal. Ta on avaldanud lasteraamatud „Kuidas Saara suureks kasvas” (2017), „Vihmapilve suur soov” (2018), „Saskia otsib värve” (2019), „Maruvahva lasteaed” (2021), „Minu linn” (2021), „Kartlik rebasepoeg” (2021), „Minu tulevik Eestis” (2021), „Paberlaevuke” (2022), „Mona isepäine isa” (2022). Samuti on ta kirjutanud näidendeid, „Kallis, ma olen õnnelik” (2015), „Kustpoolt puhub tuul” (2017) ja „Kutse” (2021) on ära märgitud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel.

Tõnis Vilu on sündinud 1988. aastal. Ta on avaldanud seitse luulekogu: „Oh seda päikest” (2013), „Ilma” (2014), „Igavene kevad” (2015), „Kink psühholoogile” (2016), „Libavere” (2018), „Tundekasvatus” (2020), „Kõik linnud valgusele” (2022). Vilu pälvis 2017. aastal Gustav Suitsu luuleauhinna kogu „Kink psühholoogile” eest ja 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia „Tundekasvatuse” eest. Vilu on töötanud ajakirja „Värske Rõhk” proosa- ja tegevtoimetajana.