Kiri emalt ei alga enam sõnadega armas Juhan
 
Kiri emalt ei tule enam varahommikul krapsakalt tipitult ema kahe nimetissõrmega
ja ei kirjelda enam kõike olevat ja ümbritsevat soojade täpsete sõnadega, mille iga täht ja tühik on pandud rõhutama – kõik on korras, poeg, pole vaja muretseda
 
Kiri emalt ei tule enam vabariigi aastapäeval, isadepäeval, sugulaste sünnipäevadel meenutamaks, kui tähtis on teada ja meeles pidada 
 
Kiri emalt ei lõpe enam sõnadega kallistan, ema
kiri emalt
 
on nüüd kirjutatud küünlaleegis
pisarais ja palvetes
 
aga kiri emalt ei jää tulemata
ei jää kunagi tulemata


*

natuke piinlik on sirvida ajalehte ja jõuda arusaamiseni
et mulle vist tegelikult ei loe, mis kõik ema ära tegi 
jah, uus ERM on vägev, Jaan Tõnisson seisab uhkelt
Kirmuses ja raamatukogus asusid isegi raamatud sihikindlalt tööle
aga nagu riigireetur annaksin kõik selle igavikule panti 
kui saaksin veel hetke ema häält ja lähedust
paar pilku ja lausekese, mõne kotleti ja lihapiruka
veidi veel ema armastust mis oli nii suur, et isegi matemaatikuna
ei oska ma määratleda, täpselt kui suur


*

täna tunnen Sust puudust ema
on hea, et veidike tibutab
et pilved on rasked, madalal
täna tunnen Sust puudust ema
ja ei tea, kuidas rõõmustada
nende lindude üle pargipuudel, 
kes laulavad algavast kevadest
nende nartsisside, tulpide üle
mis varred sirgu õitsemas
oma tütre põsemusi üle
oma eluõnne, armastuse üle
täna tunnen Sust puudust ema


*

tahaksin Sulle helistada, kui Peipsis on mõnus vesi
kui üle Pärnu lahe on nii paks udu, et poide juurest randa ei näe
kui Beethoveni viiulikontserti mängitakse armastusega, kui Credo ajab nutma
 
tahaksin Su küsivat pilku sünnipäeva eelõhtul, et mis nüüd homme
tahaksin Su sünnipäevakallistust
 
tahaksin Sulle rääkida, kui kurvaks ma muutun, kui mõtlen Su peale
kui raske on lõbus olla ja kui palju aitab sport
 
tahaksin Sulle kirjutada midagi kaunist, midagi, mis Sind rõõmsaks teeks
tahaksin Sulle näidata uut vannitoavaipa
ja ühte väikest luuletust
 
tahaksin, et oleksin olnud Sinuga Su viimastel päevadel
tahaksin Sulle veel kord öelda, kui hea ema Sa olid ja kui uhked me oleme
 
tahaksin osata Sust lahti lasta, Sul minna lasta
kirjutada Sulle luuletusi, mis on rõõmsad, kerged ja rukkilille moodi