Kruusa Kalju / Jaanus Valk 10. X 1973 – 20. X 2026

vähemalt surm   on igaühele
surema on oodatud
lahterdamatudki ühikud
vähemalt surm   on alati vaba

rohkemat edasieluks   ei olegi
vaja

Kalju Kruusa, „armastusavaldus elule
                           (ainult surmakaudne)”

Ääretult kurb, et surm sai meie ühe andekama ja omapärasema luuletaja kätte hetkel, mis oleks vabalt võinud olla tema karjääri keskpaik. Kruusa Kalju loojapilk oli ainulaadne: ühtaegu tundlik ja analüütiline, inimlikult argine ja erudeeritud, vaimukalt mänguline, elegantselt dekadentlik ja läbini siiras. Tema signatuurina tunneb lugeja eripärast kirjaviisi: pikka aega kasutas ta õ asemel y-tähte, viimaks ka ĕ-d või ă-d, samuti intensiivistas ta tekstitaju täpitähtedega („päikënë”). Muhedates, radikaalsetes ja hoolikalt läbi mõeldud eksperimentides viis ta keele toimimise põhimõtted ja keelekasutuse tavad teinekord mõnusa absurdini, luues seoseid, mis oma leidlikkuses lugeja korduvalt naerma ajavad. Ei võinud iial teada, kus ta oskab kujundeid ja mustreid näha: nagu ta ise kirjutab, „on luuletaji / kes kirjutavad jumal teab mida / ja teevad seda kuradima hästi”. Iseloomulikult on kogu Kruusa Kalju looming läbi imbunud heast huumorist ja intelligentse inimese eneseirooniast. Teist niisugust luuletajat ei ole.

Kruusa Kalju ehk kodanikunimega Jaanus Valk (ja kujundajanimega Andro Küün) sündis 1973. aasta 10. oktoobril Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust ning semiootikat, Eesti Humanitaarinstituudis romanistikat, Tōkyō Waseda ülikoolis jaapani keelt ja lõpetas Tallinna Ülikooli 2008. aastal bakalaureusetööga Mallarmé luulest. 2016. aastal kaitses ta sealsamas magistrikraadi haikutõlgete teemal, alates 2023. aastast õppis ta Tartu Ülikooli doktorantuuris, uurides hiina ja jaapani luule eestinduste vormiajalugu.

Tudengina andis ta DIY-raamatuna välja luulekogu „Roheline”: see oli printeris trükitud, mõnekümnes eksemplaris sõpradele jagatud vihk, mille tekstid said seemneks „ametlikule” esikkogule „Meeleolu” (1999). „Meeleolu” võitis Betti Alveri debüüdiauhinna ja sellele järgnes kaheksa luuleraamatut, esimesed viis neist Kalju Kruusa, viimased kolm Kruusa Kalju nime all: „Treffamisi” (2004), „Pilvedgi mindgi liigutavadgi” (2008), „Tühhja” (2010), „ing.veri.tee” (2013), „Äädikkärbsed” (2015), „Ühe inimese elu (pooleli): valitud luuletusi” (2017), „Kümme kükki” (2018) ja „Üleelamiste vanake” (2023).

Peale Alveri auhinna pälvis Kruusa Kalju aastal 2001 ajalehe Sirp kriitikaauhinna, kahel korral Loomingu luuleauhinna (2006 ja 2020), Gustav Suitsu luuleauhinna (2008), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna (2011) ja Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna (2023). Viimaseks tunnustuseks jäi Juhan Liivi luuleauhind luuletuse „Ära hommikul päri” eest (2024).

Tartu õpingute ajal sai Jaanus Valgust rühmituse Erakkond asutajaliige ja nime autor, hiljem tegutses ta mõnda aega rühmituses Õigem Valem.

Aastatel 2001–2007 toimetas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule veebiajakirja Ninniku, mis avardas märgatavalt eestikeelset luulepilti. Keeltest vaimustunud polüglotina tõlkis Kalju Kruusa / Kruusa Kalju jaapani, hiina, inglise, itaalia, prantsuse, havai, soome ja korea keelest. Luule kõrval vahendas ta ka näidendeid ning jaapani keelest proosat. Tõlkijanagi olid tal omad selged põhimõtted, näiteks ei soovinud ta võõrast kultuuri ja keelt sihtkeeles liialt ära siluda. Kirjanike liidu tõlkijate sektsioon jääb mäletama Kruusa Kalju legendaarseid „rõduettekandeid” jaapani ja hiina luule tõlkimisest.

Inimestele, kes Jaanust lähemalt tundsid, jäi sageli mulje, et ta valib võimalikest teedest kõige raskema: tema põhjalikkus ja süvitsi minek olid hämmastavad. Tegu oli heas mõttes kompromissitu inimesega, kes ei tahtnud midagi teha pooles vinnas, võimalikult mugavalt, linnukese pärast: ta pidi kindel olema, et valitud lahendus on ikka tõesti see õige. Selle aeganõudva põhjalikkuse juures jõudis ta ometi palju ära teha, seda ka toimetaja ning trendidest sõltumatu kriitikuna. Kunstiandelise autorina pidas ta alati tähtsaks raamatute visuaali, kujundades kõik omaenese raamatud ning pakkudes aastaid lahket kujundusteenust ka kolleegidele. Kellele Kruusa Kalju on mõne pühenduse käsitsi kirjutanud, tunneb eksimatult ära ta isikupärase, minimalistlikuks disainitud käekirja.

Sõbrad jäävad mäletama Jaanust sooja, osavõtliku, laheda huumorimeelega inimesena, kelle solidaarsusele võis alati loota. Kolleegid teavad, et Kruusa Kaljul oli imetlusväärne missioonitunne: andekas looja ei suhtunud iial teiste loomingulistesse püüdlustesse arrogantsiga, vaid hoidis end pidevalt kursis sellega, mis eesti kirjanduses uut ilmus. Kirjanike Maja musta laega saali üritustel oli Kruusa Kalju 2025. aastal konkurentsitult kõige sagedasem külaline, nii et talle omistati aasta lõpul nimeline tool tiitliga „Kuldkülaline”. Tulge ja istuge sellel, meenutage head luuletajat ja inimest, kellest me jääme sügavalt puudust tundma.

Eesti Kirjanike Liit
Looming
Tartu Ülikool
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Wisława Szymborska aasta

Tänavu möödus 30 aastat Nobeli kirjanduspreemia omistamisest Wisława Szymborskale, mispuhul kuulutas Poola seim aasta 2026 Wisława Szymborska aastaks, mida tähistatakse ülemaailmselt.
Eestis toimus 8. mail Prima Vista ja UNESCO kirjanduslinnade kongressi…

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup 2026

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup tähistas tänavu juba kümnendat sünnipäeva. Festival toimus 17.–24. oktoobrini Tartus ja Tallinnas, mitmest ettevõtmisest olid oodatud osa saama lapsed üle kogu Eesti. Üritusi toimus juba…

Prima Vista liitus Versopolisega

Kirjandusfestival Prima Vista liitus septembris luuleplatvormiga Versopolis, mis tutvustab inglise keeles Euroopa luuletajate loomingut ning kus on praeguse seisuga esindatud enam kui 580 luuletajat ligemale 50 riigist. Versopolise eesmärk on…
Looming