SuuralgusTähtedega kirjutan ma Teatud sõnad, 
et nende Tähtsust pandaks Tähele.

1. Iga sõna, nii heliline kui märgiline, On inimeste vahel mingil määral kokku lepitud Tähendusega Tunnus millegi kohta.

Vaatamata kõigile õigekeelsuse sõnaraamatutele On iga inimese igapäevane keelekasutus ikkagi erinev, sest erinevad On nii inimeste kogemused kui ka lugemus. Sellest siis ka Tähenduse kokkuleppelisuse määra erinevused.

Sõna On vaid Tunnus ehk märk ehk sümbol. Pole vahet, kas tee ääres seisab silt, millele On kirjutatud: SISSESÕIT KEELATUD, või seisab seal sama Tähendusega keelumärk. Pole vahet, kas keegi hüüab „Ai!” või karjatab.

2. Märgilises keeles ehk kirjakeeles sõltub sõna Tähendus selle seostest teiste sõnadega lauses ning lisamärgistusest (interpunktsioon, šriftid).

„Puudel õitsevad leevikesed / aknaklaasidel jää.” Need Paul-Eerik Rummo luuleread peaksid Olema Mõistetavad tänu sellele, et aknaklaasidele tekkinud jääd nimetatakse jäälilledeks. Lilledega seostub just õitsemine ja õied On tihti silmatorkavad. Ja kuna leevikesed valge lume taustal torkavad silma, siis võib öelda, et ka leevikesed õitsevad.

Sarnaselt saavad Mõistetavaks ka Jüri Üdi luuleread: „Lillemüüjatel hakkas külm / enam ei õitse nemad”.

Omalt poolt lisaksin tõlkerea Rudyard Kiplingi luuletusest „Tommy”:

„Sest Tommy pole õitsev loll, vaid kõigest arvet peab.” 

Seda võib pidada minu luuletõlke praktika erijuhtumiks, kus luuletuse tõlkimisel sobis väljendi otsetõlge lausa oivaliselt. Õitsvaid lolle Olen kohanud nõnda tihti, et Oli kahju sellist väljendit eesti keelde toomata jätta.

3. Helilise keele ehk kõnekeele puhul sõltub sõna Tähendus ka kõneleja hääletoonist ja kehakeelest.

Isegi halvustava väljendi „Kuradi tõbras!” Tähendus, võib olenevalt hääle­toonist ja näoilmest Tähendada kas hukkaMõistu või heakskiitu. Kehakeele Tähtsust tekstilise sõnaga võrreldes näitab ilmekalt see, kui võrdleme nendes sisalduva Teabe ehk informatsiooni mahtu. Tänu arvutitele On see võimalik. Me saame numbritega osutada, mil määral vastab tegelikkusele lihtne lause „Üks kulmu­kergitus võib öelda rohkem kui pikk jutt”. Pöördusin Siim Veskimäe kui Teadjama inimese poole ja ligikaudne, aga siiski võrreldav tulemus Oleks järgmine.

Kui võtame kirjalikul kujul inimese eesnime info mahuks 1, siis äraTuntav joonis samast inimesest sisaldab juba 1000 korda rohkem infot. Kui võtame sama inimese mustvalge foto, siis On selles sisalduva info maht juba 10 000 korda suurem ja värvilise foto oma 30 000 korda suurem kui kirjutatud nimes. Häälega välja öeldud nime info maht On kirjutatud nimest 10 000 korda suurem ja info maht nime häälduse pikkuses videolõigus sellest inimesest koguni 100 000 korda suurem kui kirjutatud nimes.

Meele seisukohalt On ikka Oluline vahe, kas Meel peab hakkama tegelema ühe või saja tuhande vastu võetud Teabeühikuga. Esimesel juhul hakkab Meel tegelema sellega, mis sellenimelise inimese kohta Mälus juba leidub, ehk teisiti öelduna, hakkab tegelema eelArvamusega. Teisel juhul tuleb eelArvamus suure hulga uue Teabega kooskõlla viia. Sestap juhtubki nii tihti, et inimest nähes ja kuuldes võib meie Arvamus temast järsult muutuda. Eelneva põhjal Meele­pärane inimene võib osutuda vastuMeelseks või vastuMeelne Meelepäraseks. Eks seepärast tahetaksegi, lisaks CV-le, inimestega silmast silma kohtuda. Sellel vajadusel põhineb Skype’i ja sarnaste sidevõimaluste plahvatuslik levik viimasel ajal. Osaliselt ka kobarpilvelõhkujate teke suurlinnades juba hulk aega tagasi. 

Mis puutub mõistesse „eelarvamus”, siis selle liigitamine millekski negatiivseks On minu Meelest ühekülgne. Kui kirjutada seda sõna veidi teisiti, selgineb ka selle hinnanguvaba Tähendus. EelArvamus – eelnev Arvamus, samuti nagu eelTeadmine – eelnev Teadmine.

4. Sõna Tähendus mingis keeles sõltub eelkõige sellest, millise keelega On tegemist.

Täiesti Tundmatus keeles kirjutatud sõnad ei seostu meil mitte millegagi peale selle, et tegemist On Tundmatu keele Tundmatu kirjaga. Me Oleme samas Olukorras nagu iidsete käsikirjade dešifreerijad. 

Kuuldes Tundmatut keelt, seostuvad selle sõnad meile Tuntud keele häälikuliselt sarnaste sõnadega, aga see ei ütle midagi nende tegeliku Tähenduse kohta. Näiteks Indoneesia saart Sulawesi hääldatakse üsna sarnaselt eesti keelega, aga selle Tähendust ma hetkel ei Tea. Vaevalt, et see Tähendab sama, mis eesti keele sõna „sulavesi”.

5. Eri keelte grammatiline ehitus On erinev ja eri keelte sõnaperede Tähendusväljad ei kattu või kattuvad vaid osaliselt. Näiteks eesti sõnatüve meel ja inglise sõnatüve mind sõnaperede Tähendused kattuvad üksnes osaliselt.

6. Samu Tähendusi eri keeltes väljendatakse erinevaid tüvisõnu ja erinevat lauseehitust kasutades. Olgu näiteks eesti keele ürgsugemega „Tule minu juurde!” ja inglise keele lihtsa eessõnaga „Come to me!”. Viimase puhul peaksime eesti keeles kasutama rajavat käänet ja ütlema: „Tule minuni!”

Mina isiklikult ei suuda neid eesti või soome arvukaid käändeid üldse kääneteks pidada. Alates sisseütlevast jääb sõnatüvi muutumatuks ja tüve omastavale vormile lihtsalt lükitakse lisaTähendusega liiteid lõppu. Minu Meelest Pole paljudel juhtudel sisulist vahet, kas sõna lisaTähendus mingis keeles antakse ees- või järelliitega, kas see kirjutatakse sõnatüvega kokku või lahku. Eesti keeles näitab seda seegi, et me võime käändelõppude asemel sama asja ka teisiti väljendada. Rattasse ehk ratta sisse, rattale ehk ratta peale jne.

7. Tähendusi ühest keelest teise tõlkides tuleb sõnastikes pakutud tõlkevastete asemel kasutada tihtipeale muid sõnu ja teisiti üles ehitatud lauseid.

Sõnaraamatud pakuvad võõrkeelsele sõnale mitmeid omakeelseid vasteid, ja sama on ka vastupidi. See kinnitab veelkord tõsiasja, et kuna sõnalisel Mõtlemisel erinevad oma Tähenduselt juba algosad ehk tüvisõnad, siis isegi juhul, kui lausete moodustamisel või pikemal arutlusel jõutakse sama tulemuseni, peab see toimuma erineval moel. 

8. Nagu iga keele, nii ka eesti keele ülesehituse kandjaks On selle sõnaperede seosed. Mind kummitab Mõte, et kui eesti kirjakeele loomisel Oleks alustatud EESTI KEELE SÕNAPEREDE sõnastikust, Oleks paljude Mõistete nimetamiseks kasutatud teisi tüvisõnu kui praegu ning paljud vaidlused Poleks üldse vajalikud.

9. Nagu igas keeles, nii On ka eesti keele igapäevases kasutuses hulgaliselt laen- ja võõrsõnu. Kui võtame ükskõik mis keele ja süveneme selle sõnade etümoloogiasse, jääb sõelale vaid käputäis oma sõnatüvesid. Eriti nende keelte puhul, mida On pidevalt mõjutanud paljud teised keeled.

10. Laensõnad võivad Olla nii vanad või nii viljakad, et On keeles moodustanud juba terveid sõnaperesid. Nõnda On avardunud nende Tähendusväli ja muutnud need sedavõrd sarnasteks iidsete omasõnadega, et nende päritolu On raske ära Tunda. Neid kasutatakse ja Mõistetakse kui omasõnu.

Etümoloogia On ütlemata huvitav ning lisab sõnade Tähenduste Mõistmisele sügavust, kuid me kasutame sõnu ikkagi just nii, nagu neid kasutatakse tänapäeval. Ei loe, mida need kunagi ammu Täpsemalt Tähendasid. Ja kuidas neid Täpsemalt kasutati, ei saagi me Teada.

11. Võõrsõnadel, mille kirjapilt ja hääldus erineb silmatorkavalt ja kuuldavalt eesti keele omasõnadest, ei seostu Tähendused kohe eesti keele sõnade Tähendus­väljadega ja vajavad tihti täiendavat selgitamist teiste omakeele sõnade abil. Selleks kasutamegi võõrsõnade leksikone.

Just tänu Teadusterminoloogiatele On eesti keelde tulnud massiliselt kreeka-ladina-tüvelisi laensõnu. Mis siis, et enamasti teiste keelte kaudu. Peale selle, et need sõnatüved ei haaku eesti sõnatüvede Tähendustega, erineb ka hääldus. Kuna eesti keele sõnades On rõhk reeglina esimesel silbil, siis sõnarõhk kusagil mujal torkab kohe kõrva, samamoodi, nagu torkavad kirjapildis silma laenatud sõnaliited. Kõik need anti-, -ioon ja muud. Kuna need tõmbavad niigi Tähele­panu, siis ei pea neid ei alla kriipsutama ega muud moodi rõhutama, need Tunduvad kohemaid palju Tähtsamad kui igapäevaselt ja laialt kasutatavad eesti keele sõnad. Tavaline ei Tundu Tähtis, kuigi kõigi kõrgelt hinnatud Teadus­terminite algtähendus On lähtekeeles niisama argine. Kas või „kultuur”, mis ladina keeles Tähendas „viljelust”. Et need algTähendused On meie jaoks kaugel tagaplaanil, aga võõrsõna praegune Tähendus eesti keele omasõnadega ei seostu, siis tuleb võõrsõnu tihti omasõnadega seletada. Eriti siis, kui laused On võõr­sõnadega üleküllastatud. Kõlaliselt sarnaste võõrsõnade kasutamisega eksitakse ka palju sagedamini kui eesti keele kõlaliselt sarnaste sõnade puhul.

12. Keelte, ka eesti keele sõnade Tähenduste moodustumine ja kasutamine toimub tavaloogika alusel ainult osaliselt. Väga suurt osa mängib juhus. Muu hulgas ka sõnade tavapärasest erinev kasutamine, kas siis Meelega või kogemata.

Kõige ilmekamalt tuleb see välja uudissõnade ehk neologismide puhul. Mõni sõna, mis iseenesest sobib täiesti eesti keelega, lööb läbi välgukiirusel ja jääbki kasutusse, mõni ei löö kuidagi läbi ja vajub mõne aja pärast hoopis unustusse. Seda ette Teada Pole võimalik.

Lõpuks veel eraldi märkus tõlkimise kohta.

Juba ühest keelest teise tõlkimisel võidakse teha suuri Tähenduslikke vigu. Kui aga tõlgitakse mitme keele kaudu, siis vea võimalus aina kasvab.

Kui juba seltskonnamängus „Telefon”, kus üksteisele sõnumit kõrva sosistatakse ja kõik toimub ühes keeles, võib sõnum rea lõpus hoopis kentsakaks moonduda, siis mis veel rääkida keerulistest tekstidest.

Ja hoopis suured raskused On iidsete tekstidega. Piiblit ja teisi vanu tekste tõlgitakse aina uuesti, sest pole enam kirjapanijat, kes selgitaks, mida ta nende sõnade all Täpsemalt Mõtles. Uued tõlked sünnivad nii seepärast, et Oletame end lähemale jõudvat algTähendusele, kui ka seepärast, et meie kasutatav keel pidevalt muutub.

Kõik kulgeb!