11.–16. maini toimunud Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista kandis alapealkirja „Tehis ja päris”. Patrooniks oli seekord Meelis Friedenthal ja partnerlinnaks Viljandi.

Nagu ikka, leidsid mõned üritused aset juba pisut enne põhiprogrammi. 7. mail toimus Läti raamatuklubi raames raamatupoes Biblioteek kohtumine läti kirjaniku Guntis Berelisega. Partnerlinna päeva programm Viljandis 8. mail hõlmas raamatukohvikut koolinoortele, Guntis Berelise vestlust Contraga, näituse „Köler 200” kuraatorituuri Kondase keskuses, kohtumist Indrek Koffiga ja festivali patrooni Meelis Friedenthali arutelu Mari Vallikiviga kunsti, kirjanduse ning päris ja järele tehtud asjade üle. Päeva lõpetas kogukonnakino, kus näidati filmi „Fahrenheit 451”.

Tänavust teemat vaadeldi festivali põhiprogrammis mitme nurga alt. Näiteks sõnapaari „tehis ja päris” käsitleti ajaloo, selle jutustamise ja tõlgendamise kontekstis ajaloolase Mart Kuldkepi ja kirjanik Gert Kiileri vestluses „Päris või tehis ajalugu?”, kirjanduse erinevate ilmumisvormide üle arutleti luulerakenduse LULLU taustajõudude korraldatud ja Joonas Veelmaa juhitud vestlusringis „Kus on luule õige koht?”, kus osalesid Ivika Hein, Saara Lotta Linno, Jüri Kolk ja Anastassia Kuznetsova. Patrooni Meelis Friedenthali õhtu 12. mail „Mis on päris, mis on tehis?” keskendus suurtele keelemudelitele ning nende rollile nii teaduses kui ka loomingus. 16. mail toimus kodumaise ulmekirjanduse ajaloole pühendatud konverents „Eesti ulme kuumad allikad”, mis hõlmas ettekandeid, vestlusringi ja filmiseanssi ning kus esinesid Ülo Valk, Meelis Friedenthal, Katrina Saar, Indrek Hargla, Jüri Kallas, Raul Sulbi, Lüüli Suuk, Irina Belobrovtseva ja Tormi Ariva. Festivali teemaga haakus omamoodi ka viimasel päeval toimunud vestlusõhtu „Barbara Cartlandi uskumatu maailm”, kus Kaspar Jassa, Berk Vaher ja Maia Tammjärv arutlesid Cartlandi fenomeni üle.

11. mail vestles Tartu Linnaraamatukogus taani kirjaniku Charlotte Weitzega, kes ühendab oma loomingus tegelikkust muinasjuttudega ja argist maagilisega, taani keele ja kirjanduse külalislektor Mie Mortensen. 12. mail toimus raamatukogus saksa kirjaniku Norman Ohleri autoriõhtu, külalisega vestles Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann. Samal päeval võeti Eesti Kirjandusmuuseumis vaatluse alla keelte väiksus ja suurus: emakeelte asetusest nüüdismaailmas vestlesid Doris Kareva ning kõmri luuletaja Mererid Hopwood, vestlust juhtis Maarja Pärtna. Lugude ja impulsside ümbertöötlemisest ja teisenemisest tuli juttu kultuuriklubis Salong toimunud vestlusõhtul „Kratt, kompost ja vabadus”, kus osalesid Øyvind Rangøy ja Ameerika luuletaja Leonard Schwartz.

Kolmapäeval, 13. mail esines Linnaraamatukogus soome kirjanik Jari Järvelä, kellega vestles tõlkija Piret Pääsuke. Sealsamas toimus õhtul ka kohtumine hispaania kirjaniku Munir Hachemiga. Külalisega vestles Klaarika Kaldjärv. Tartu Linnamuuseumis toimusid kaks sündmust, mis keskendusid Fääri saarte kirjanike loomingule: esinesid Kim Simonsen ja Vónbjørt Vang. Kultuuriklubis Salong leidis aset ühe tuntuima ukraina nüüdisluuletaja Julia Mussakovska autoriõhtu, temaga vestles tõlkija Anna Verschik.

Festivali eel ilmus eestikeelses tõlkes kolmas osa norra kirjaniku Ingeborg Arvola ajaloolisest triloogiast, „Hundijäljed” jutustab kveenide saatusest XIX sajandil ning sel puhul vestles 14. mail autoriga Øyvind Rangøy. Päev hiljem avanes huvilistel võimalus kohtuda poola illustraatori ning kirjaniku Marianna Oklejakiga, samuti toimus leedu kirjandusele pühendatud üritus: Tiina Katteli juhatusel räägiti Jurgis Kunčinasest, tema möödunud aastal eestikeelses tõlkes ilmunud romaanist „Tūla” ning autorit ja tema teost avavast dokumentaalfilmist „Peaaegu õnnelik”.

Tänavusel Prima Vistal olid kaaskuraatorid Ühendkuningriigist, kirjanikud ja mängudisainerid Erica Masserano ja Francis Gene-Rowe, kelle loodud eriprogramm „Opening the Black Box” toimus Aparaaditehase Armastuse saalis esmaspäevast reedeni. Programm hõlmas kunstinäitust, vestlusringe ja esinemisi, aga ka näiteks kirjanduslikke mänge ja ühiskirjutamist inglise kirjaniku David Hartley juhatusel. Näitusel osalesid Arjan Guerrero, Kwame Phillips & Debra Spitulnik Vidali, Jaq & Erica Masserano, Francis Gene-Rowe, Amy Cutler, Llew Watkins ja Uma Breakdown. Osana Armastuse saali programmist toimus ka Prima Vista ja etenduskunstide festivali Ümberlülitus ühissündmus „Etenduskunstid x tekst”, mis korraldati koostöös ajakirjaga Värske Rõhk ning kus esinesid Elo Valner, Astra Irene Susi, Elle Viies, Teele Pärn, Maria Helena Seppik ja Emel-Elizabeth Tuulik.

Koostöös Kõrgema Kunstikooliga Pallas tõlgendas tänavust teemat mahukas kunstiprogramm ning täiendavaid seoseid ja vaatenurki pakkus Tartu Elektriteatris filmiprogramm „Tehis ja/või päris”. Jätkus festivali pikaajaline koostöö Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoega, kus esitleti ukraina juurtega ameerika kirjaniku Sam Wachmani debüütromaani „Päevalillepoisid”, samuti Kristiina Oelsneri raamatut „Minu (Ida-)Saksamaa”.

Toimus ka poola kultuurile pühendatud programm: 11. mai õhtul leidis aset Wisława Szymborska Nobeli preemia 30. aastapäevale pühendatud poola luuleõhtu „Ei midagi kaks korda”, kus astus üles kirjanduslinn Tartu praegune resident Joanna Lech, lisaks esinesid ka Jakobi Mäe Teatristuudio noored. Järgmisel päeval tähistati Raekoja platsil Poola lipu päeva. Sealsamas toimus ka Prima Vista raamatulaat, kus pakuti muu hulgas tegevusi lastele. Kogu festivalinädala jooksul toimus sündmusi „Elava raamatukogu” formaadis ka Tartu Linnaraamatukogus ja selle harukogudes.

Traditsiooniks saanud sündmustest oli esindatud noorte autorite õhtu „Särtsuga kirjandus”, kultuuriklubis Salong esinesid 14. mail Mihhail Boitsov, Ekke Janisk, Triinu Kree, Riste Sofie Käär, Liisa Mudist ja Mikk Tšaškin. Sama päeva õhtul toimus Vildes ja Vines TarSlämmi finaal, kus külalisesinejaks oli itaalia luuletaja Giuliano Logos, esikoha sai Janiš Laende.

Loomulikult ei puudunud festivalilt ka populaarne kontsert „Kirjanikud muusikas”. Toomas Leppiku kureeritud meeleolukal sündmusel sai kuulda trio FSK (Faershtein (Aleksandr Žedeljov), Valentin Siltšenko ja Igor Kotjuh) kava „Ticket to Ride” ning ansamblit Veriora Raudvara, mis astus üles koos Aapo Ilvesega. Õhtu lõpetas DJ Kaspar Jassa tantsumuusika.

Rahvusvahelise haarde poolest oli tänavune Prima Vista erakordne, kuna festivaliga samal ajal võõrustas Tartu UNESCO kirjanduslinnade aastakohtumist, mis tõi kohale 57 delegaati 40 kirjanduslinnast üle kogu maailma. Nii delegaatidele kui ka festivali väliskülalistele mõeldes korraldati koostöös ajakirjaga EstLit ingliskeelne eesti kirjanike loomingut tutvustav kirjandusõhtu „EstLit Live: Artifice and the Real”. Ajakirja peatoimetaja Kristjan Haljaku juhitud sündmusel astusid üles Lilli Luuk, Sveta Grigorjeva, Hasso Krull ja Mathura.