Artiklid
-
Pommid Tallinna taevas
Täna hommikul teatas Moskva, et Nõukogude lennukid tegid ulatusliku pommirünnaku Saksa sõjaväerongide ja tehnika pihta Tallinna raudteejaamas ja sadamas. „Manchester Guardian” 14. märts 1944
1944. aasta 9. märtsi õhtul alustas Nõukogude Venemaa Tallinna pommitamist. Vaatepiir tõmbus tumedaks. Plahvatustest punaselt hõõguvad tuhapilved matsid enda alla kirikud, linna…
-
Sisseränne Eestisse, eriti eestlastele mõeldes
Eesti sisserände ajalugu algas mõistagi juba varsti pärast seda, kui Eesti ala vabanes mandrijää alt. Kes olid esimesed üle kümne tuhande aasta eest siia jõudnud inimesed ja mis keelt nad omavahel rääkisid, me ei tea, kuid ei saa välistada, et nende hulgas oli praeguste eestlaste…
-
Alati
Alati, kui ma seda märkan, tuleb mulle miskipärast meelde Lilian. Nii. Näib, et ma alustan kohe valega. Aga ma ei oska seda väidet ka teistmoodi vormistada, igatpidi tundub väär olevat, ei ole ju mingi uudis, et nagu unenägudeski, ei kehti ka mälu puhul eituse ja…
-
Sidesõnade kiituseks
Sidesõnad mõjuvad sageli nagu täitematerjal, mört. See mört hoiab küll keelerajatisi koos, ent on liiga enesestmõistetav, et me selle mõju tähele paneksime. Tõsi, pole raske kujutada ette konstruktsiooni ilma toestava, materjali osiseid omavahel siduva materjalita, ent keelekoetisega pole see nii lihtne. Keel ilma sidesõnadeta seisaks…
-
Intervjuu: Armastusest mõelda ja rääkida, kirjutada ja seda tunda on luksus
Kunstnik ja kirjanik Margit Lõhmus (snd 1985) on omandanud EKA-s maalikunsti magistrikraadi ja korraldanud mitu isikunäitust. Alates 2013. aastast on ta avaldanud ilukirjandust ajakirjades ja 2019. aastal ilmus raamat „Sterne”, mis kandideeris nii Betti Alveri kirjandus- kui ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinnale. Teos pälvis kriitikutelt suurt…
-
Intervjuu: Mu kodu on Euroopa ja mu elu tähtsaim kolmnurk on Island, Kreeka ja Eesti
Kätlin Kaldmaa on kirjanik, kes palju reisib ja palju kirjutab. Samuti on ta konkreetse ühiskondliku agendaga mõtleja: naistel ja meestel peaksid olema võrdsed õigused ja võimalused, näiteks võrdne palk. Ja see kehtib ka sõnaloome puhul: siin rakendab Kätlin kirjandussotsioloogiat, numbrite keelt. Milline on naiste/meeste osakaal…
-
Surmal on lapse silmad
Ühest motiivist Kalju Lepiku luules
Vahel jäävad mõned luuleread kummitama ja elama fraasina, millele ei oskagi täpset tähendust anda. Nad lihtsalt mõjuvad. Üks selline rida — õieti ka luuletuse pealkiri — on Kalju Lepiku kogumiku „Ronk on laululind” (1961) avaluuletus „Surmal on lapse silmad”. Olgu luuletuse…
-
Poliitika ja kirjanduse perversne suhe
„Palun tulge ja rääkige meile poliitika ja kirjanduse suhtest, keegi ei ole seda veel teinud, see on põnev, et kas kirjandus mõjutab poliitikuid, ja kas selle kohta on näiteid.” Nii kutsuti mind Tartusse, üliõpilaste rahvusvaheliste suhete ringi loengut pidama. Sügisesed kõnniteed olid lehtedest libedad, Tallinnas….
-
Intervjuu: Kui kardad, ära kirjuta, kui kirjutad, ära karda midagi
Jelena Skulskaja on passionaarne inimene. Kõike teeb ta suure kire ja pühendumisega alates ilukirjanduslike tekstide kirjutamisest, sõnavõttudest mitmesuguste kultuurinähtuste ja inimeste kohta ning lõpetades enda laitmatu välimusega. Jelena on ta eestlastele, Jelena Grigorjevna ja Lilja venelastele. Vahel tundub, et Skulskajat on mitu: ta on aktiivne…
-
Kirjanik koerakesega
Mida mõtleb vana kirjanik koroonaepideemia aegu publiku lemmikust
Mälestus
On aasta 1999. Jalutan Suur-Karja tänava alguses kultuuriministeeriumist mööda Draamateatri poole. „Rahva Raamatu” vaateakna juures kohtan teretuttavat noort meest, kelle tean olevat Andrus Kivirähki. Olen äsja lugenud tema romaani „Liblikas”, mis mulle väga meeldis. Tunnen vaja-dust seda talle…
-
Intervjuu: „Ulmes sa saad küsida iga inimese elus kolm kõige tähtsamat küsimust”
PEETER HELME: Ei ole just palju kirjanikke, kelle loomingu tähendus eri sihtrühmadele oleks sedavõrd erinev, kui see on juulikuus 50-aastaseks saava Indrek Hargla puhul. Mõne silmis on ta krimikirjanik, teisele ajalooautor, kolmas tunneb teda üldse stsenaristi ja draamakirjanikuna. Kuid ise pead end eelkõige just ulmekirjanikuks…
-
Kolmkümmend aastat hiljem
Koroonaviirus saabus nagu lepitusingel, kellest pole teada, keda ta tapab, keda ära lepitab meie rikutud planeediga, mis hakkas jultunud inimkonnale oma võimu näitama. Mu kirjutuslaual oli juba mitu päeva lebanud vaikides patakas valget paberit, täis kümne aasta jooksul sinna kirja pandud sõnu. Vaatasin seda sadat…
