Artiklid
-
Intervjuu: Dostojevski ja heavy metal
Urmo Jaanimägi (snd 1970) tuli eesti kirjandusse järsku ja võib-olla ka ootamatult. Või siis just — oodatult. Sest need, kes on tema kahte proosa-kogu „Televisiooni mõju” (Ji, 2017) ja „Kolimise laastav mõju” (EKSA, 2018, tegelikult ilmus 2019) lugenud, on leidnud sealt isikupära, särtsu, olmeseikade tabavat…
-
Intervjuu: Eeposest rokini
Vestlus toimus 16. juunil 2019 Kuressaare piiskopilinnuse siseõues vahetult enne Ivo Linna juubelikontserti.
KAARINA REIN: Mulle on kuskilt meelde jäänud, et teie ema Helvi Jürissoni lapsepõlv möödus Kuressaares. Kas ka teil endal on Saaremaaga mingisugune seos olemas? PEETER VOLKONSKI: Jah, sest ema isa, minu vanaisa Nikolai…
-
Mati Undi e-kirju Irina Belobrovtsevale
18. juuli 2000: Jah, olen liiga palju [„Meistri ja Margarita”] interpretatsioone lugenud ega mäleta enam, mis oli enne, mis pärast ja kus. See ongi ehk hea. Nüüd hakkasin paari kuu järel üle lugema teie doktoritööd, ja muidugi olid seal paljud vastused küsimustele, mida teile nädalavahetusel…
-
Meie ülim seadus
Kõne Tartu laulupeol 22. juunil 2019
Tere, armas eesti rahvas! Sada viiskümmend aastat on sellest, kui meie rahva paremad pojad siia-samasse Taara linna kokku tulivad, et end laulurahvaks laulda. Sellega raputasime endalt maha seitsmesaja-aastase orjaöö. Õieti oli see alles raputamise algus, veel õige väeti oli…
-
Taaskohtumine Johannes Aavikuga
Minu kooliajal räägiti palju Johannes Aavikust (1880—1973). Ta oli suur autoriteet nii meie kirjandusõpetaja Paul Viirese kui ka õpilaste silmis. Paul Viires armastas kasutada Aaviku uusi sõnu, nii verbaalselt kui kirjalikult. Mõnikord tundus tekst mõne uue sõnaga koguni võõras ja teinekord isegi naljakas. Aga kui…
-
Kirjanduslinn ja nähtamatu linnakirjanik Luts
Kui Oskar vene keele klassi jõudis, olid tunnid Jurjevi Reaalkoolis juba alanud. Vahetunnis oli värskel 2. klassi õpilasel asja usuõpetajaga, kes tahtis temaga kõnelda sisseastumiseksamil usuõpetuses saadud puuduliku hinde pärast. Kui Oskar oli piiblisalmi sealsamas peast ette kandnud, sai ta loa tundi minna. „Aga klassi…
-
Intervjuu: “Aga ulmes on kõik võimalik”
PEETER HELME: Mida te viimati lugesite? LEO KUNNAS: Viimati lugesin Heinrich Weinbergi „Tõrkeotsingut”. Kahjuks jõuan igal aastal lugeda läbi ainult paar kodumaist ulmeraamatut. Raamatuid on nii palju ja minu suutlikkus on nii vilets. Võrreldes nõukogude ajaga on ka aeg väga erinev: siis oli iga ulmeraamat…
-
Asjade vald
Essee
Selgituseks: Nimetan oma kirjatööd esseeks, mitte arvustuseks, kuigi olen selle kirjutamisel (ja kirjutamiseks) analüüsinud Jaak Jõerüüdi novelli „Lõputu sõlm ehk geomeetria õppetund” ja sellele ka korduvalt viidanud. Nimetan oma lugu esseeks, sest minu eesmärk ei olnud siin J. J. novelli arvustamine, vaid kasutasin seda ühe…
-
Intervjuu: „Minule on tähtis, et saaksin teha tööd ka teiste heaks”
Sirpa Kähkönen on Soome Kirjanike Liidu esimees 2018. aasta algusest. Aastatel 2014—2018 juhtis ta Soome PEN-klubi. Kui küsisin, kas minek PEN-ist kirjanike liitu oli loogiline samm, vastas ta, et PEN oli siiski hoopis teistsugune kogemus ja õieti väga raske. PEN-is tegeldi siis ja tegeldakse nüüdki…
-
Intervjuu: Kirjanduse saladus ja mineviku selgus
TOOMAS HAUG: Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et sa võtsid eesti kirjanduses cum laude koha sisse romaaniga „Palveränd” (2008) ja mõned varasemad avaldamised jäävad n-ö paljulubavaks eeltaktiks. Sellele esimest ristisõda käsitlevale romaanile järgnes 2011. aastal „Kindel linn” ja ajal, kui me seda vestlust…
-
Kuidas kirjutada head novelli
Kuidas kirjutada head novelli, seda mina muidugi ei tea. Kui teaksin, oleksin ma mõne niisuguse ka kirjutanud, küllap lausa mitu, ehk koguni tööstuslikes kogustes. Küll aga oli mul hiljaaegu meeldiv kohustus Tuglase-nimelise auhinna žürii liikmena lugeda läbi läinud aastal eesti keeles avaldatud novelližanri paremik. Häid…
-
Toomas Vint seitsekümmend viis
Maalimine ja kirjutamine on kaks päris erinevat tegevust. Kui ma oleksin ajuteadlane, oskaksin ilmselt viidata konkreetsetele ajupiirkondadele, millest üks tegeleb verbaalsega ja teine visuaalsega, aga nii, et loomise ajal saavad need töötada vaid ükshaaval, mitte korraga. Maaliv kunstnik vajab oma ateljees ilmselt vaikust. Või valitud…
