Artiklid
-
Elu ja surma tungiteater armastusest. A. H. Tammsaare näide
Pealkirjas nimetatud „tungiteater” on eestindatud tähissõna Sigmund Freudi saksakeelsele mõistele urszene (ingl primal scene). Algselt tähistas Freud sellega väikelapse kujutlusi vanemate seksuaalvahekorrast. Neid fantaasiaid pidas Freud kunagi inimsoole geneetiliselt omaseks. Sellest ka nimetus sõnasõnalises tõlkes — ürgstseen. Aja jooksul on tähissõna sisu täiendatud ja sellest…
-
Loovus ja vaikus, loovusevaikus
Kuidas ma ometi ei märganud, et ehitati müüre? Ei kuulnud kordagi ehitajaid, ainustki häält.
Konstantinos Kavafis, „Müürid”
Vaikus on kunstniku ülim teise-ilma-žest: vaikusega vabastab ta end orjaikkest maailmas, mis käitub tema loomingu patrooni, kliendi, tarbija, antagonisti, kohtuniku ja moonutajana. Susan Sontag, „Vaikuse esteetika”
Pole muud rohtu peale…
-
Üpris erakordsest 2019. luuleaastast kummaliselt alanud 2020. aasta hakul
On saabunud imelikud ajad. Maailm on viimastel päevadel muutunud. Ootamatult kiiresti ja küllap mõneski mõttes pöördumatult. Mis suunas ent on need pöörded? Järgnevatel „Loomingu” lehekülgedel on 2019. aasta eesti luule ülevaade, mida kirjutama asudes polnud põhjust mõelda, et ka mullu ilmunud luule võib peagi kuulutada…
-
Minu elu Jaan Krossiga
Tõlkija ülestähendusi
Huvi Eesti vastu tekkis mul pärast 1975. aasta novembris toimunud esimest Eesti-külastust. Olin noor üliõpilane, kelle ilmavaade kaldus tolle aja vaimus vasakule, mind huvitasid ühiskonna asjad, sotsialism ja muidugi Nõukogude Liit kui selle kehastus. Käisin üliõpilaste turismigrupiga mitu korda Nõukogude Liidus ja need olid…
-
Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm, kateedrist hullupalati on ainult väike samm.
Betti Alver
Mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet pole seni veel kätte antud, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi kui koondamised…
-
Kui mosaiik ka kokku ei klapi, võib sellest siiski asja saada
Paul Raud: „Kellata torn. Mosaiikromaan üheksas osas”. „Tänapäev”, 2019. 211 lk.
Mitte igaühele pole meie ajal antud võimekust kirjutada võrdlemisi noores eas täiesti loetav romaan. Tõsi, põhimõtteline loetavus ei tähenda veel, et tegemist oleks kirjandusliku kõrgpilotaažiga, ent kui elada ajal, mil „ei olnud piinlik lugeda” on…
-
Intervjuu: Vaba mehena raamatute riigis
TOOMAS HAUG: Sul on ühe mehe kohta, kes juhtumisi 75 täis saab, parajalt soliidne avaldamisnimekiri: kolm mahukat artiklikogu eesti, aga ka vene kirjanduse teemadel, lopsakas kirjanikumonograafia Ardi Liivesest ja tema ajast, sinu kiindumusi peegeldavad raamatud vene kinost ja eesti jalgpallist, millele äsja lisandus kaheköiteline „Hiiumaa…
-
Luxembourgi aias
Gustav Suits ja Euroopa Liit 1
Mis on Euroopa? Igaüks, kes Euroopa piirjooni maakaardilt leida püüab, teab hästi, et see ei ole manner. Tõsi küll, Euroopal on pikki käänulisi rannajooni, meresid, poolsaari ja saari, aga kui liikuda ida poole, muutub üha arusaamatumaks, kus Euroopa õieti lõpeb…
-
Enne ülikooli
1966. aasta juulis istusime mitmekümnekesi, kõik TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonda püüdlejad, peahoone 139. auditooriumis, minu kõrval klassivennad esimesest klassist Jaan Unt ja Tiit Sinissaar. Tahvli ees seisis ülikooli õppejõud ja meie kooli kirjandusõpetaja Eduard Vääri, teatas sisseastumiskirjandite hindeid. Meie kool — A. H. Tammsaare…
-
Õpetajanna saabumine
Hommikust saadik püsis linna kohal lämmatav kuumus. Pärastlõunal hakkas taevasse kogunema tumedaid pilvi. Tal oli vaja pärast tööd bussijaama minna, et ülejärgmiseks päevaks Riia bussile pilet võtta. Rahvusvaheliste liinide kassad olid õnneks seitsmeni lahti. Oli uue aastatuhande algus, puhkuste aeg kestis ja kõik, kes vähegi…
-
XXI sajandi eesti tähestik
Lugenud selle aasta „Loomingust” nr 6 Kruusa Kaljuga tehtud intervjuud, olen päri tema seisukohtadega, mis käsitlevad eesti keele vokaalharmoonia seadusi. Ka tunnen õ seotust enam e kui o-ga, aga ei soovi selle asendamist uue variandiga, sest Eesti õ on maailmas ainulaadne tähemärk ja määratleb väikest…
-
Mida kaunim, seda kaunim
Kirjatähtede standardiseeritud komplekt, mida me Eestis tähestikuna kasutame, on hulga juhuste tulem — lonkab, aga toimib, vähemasti ei tööta otseselt vastu eesti keele ja kultuuri kestmisele. Eesti tähestik võinuks olla piltkiri või silpkiri, veel põnevam — mõistekiri. Aga on, igav küll, ladina alfabeedil põhinev harilik…
