Artiklid
-
Sada aastat Eesti riigikeelt
Isaac Newton on öelnud: kui ma olen näinud kaugemale, siis seetõttu, et olen seisnud hiiglaste õlgadel. Newtoni hiiglased olid enne teda elanud teadlased Galileo, Kepler, Eukleides. Kuid meie praegused hiiglased on need naised ja mehed, kes on elanud enne meid ja hoolitsenud selle eest, et…
-
Eesti keel istub kirikutornide kohal
I
Eesti keel istub kirikutornide kohal keerutab korra ja läheb siis lendu ratsutab üle Rapla ja Rakvere tõuseb Tõrva ja Taevaskoja kohale laksutab tiibu Loksal ja Laekveres keerutab Kehras ja Kuusikul tulge tulge keelitab keel narritab Noarootsis mängitseb Märjamaal ja mürab Müüsleris
Mehed tulge Tuhalaanest ja…
-
Ilma igasuguste paguniteta
Tunneta ja ära mõtle nõnda palju. Ja ära kirjuta, kui sa ei oska. Tee, mida oskad. Pealegi pole sul paguneid. Paguniteta sind jutule ei võeta. Kirjanike Liidu liige sa ju pole, eks ole. Sa ei tea üldse, mida tähendab kirjutada. Kirjutada ei tähenda mitte kirjutamist,…
-
Siiski veel üks kord Mati Undist
Kirjutasin kümme aastat tagasi lühikese ja põgusa meenutuse Mati Undist Kalev Kesküla kokku pandud mälestuskogumikku „Undi-jutud”. Ma tundsin meie hulgast lahkunut — malbet, ujedat ja viisakat noormeest — ülikooliaastaist peale ning tema lühikeseks jäänud elu viimased kümme aastat elasime Kadrioru maja kolmandal korrusel ühes trepikojas,…
-
Mida Wunderkind mäletab, seda mäletab ta hästi
Veiko Märka: „Elu on sõna. Kohtumised eesti kirjanikega”. „Hea lugu”, 2018. 178 lk.
Veiko Märka raamatu pealkiri on justkui kivi, mis vette visatuna enda ümber laineid tekitab, luues esmalt seose sõna abil maailma loomisega: „Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai.” (Mo 1:3 jj.) Samamoodi…
-
Sa tellid lehte ja vaatad — üks kõmu ja keelepeks
Meediakriitiline diskursus eesti luules
Eesti luuletajad on traditsiooniliselt kaldunud end ajakirjanikest austusväärsemaks ja õilsamaks pidama. Hoolimata tõsiasjast, et küllalt suur osa nendest on pikemat või lühemat aega ise lehemehe leiba söönud. Luuletaja — see on vaimuaristokraat ja suveräänne isiksus, ajakirjanik seevastu tavaline käsitööline ja sedagi mitte…
-
Kas Jüri Talvet unistab Leo Luksist?
Leo Luks: „Vaene maa”. „Vabamõtleja”, 2018. 104 lk
.
Ühel õhtul läks kirjandusteadlane, mõtleja, tõlkija ja luuletaja Jüri Talvet mõttetööd pungil päevast väsinuna magama ja unes ilmus tema pähe mõte, et oleks aeg kirjutada midagi sarnast nagu kunagine kuulus luuletus „Armastus”: „ARMASTUS / on käsk, nii mõtles…
-
Kust peaks minema piir ajaloo- ja kaasajaromaani vahel?
Siinse mõtteavalduse kirjapaneku idee tekkis mitu aastat tagasi, kui „Keel ja Kirjandus” tõi lugejate ette ajalooromaanile pühendatud kaksiknumbri (2013, nr 8/9). Too number sisaldas nõnda palju huvitavat, et see oli üks neist kordadest, kui olen ühe ajakirja sõna otseses mõttes kaanest kaaneni läbi lugenud. Paraku…
-
Tahe ja tee
Kus on tahe, seal on tee, ümisesin endamisi üht inglise vanasõna kui loitsu, astudes otsustavalt mööda Estonia puiesteed salapärase asutuse poole, kus pidi koordineeritama laevaliiklust Läänemerel. Oli august 1989, keegi oli andnud vihje, et mõnikord on õnne jõuda üle mere mõnel kaubalaeval. Ja nüüd, pärast…
-
Mõtterõõmus sõud läbi „Mõõga ja peegli”
Olen lugenud Hando Runneli lühiesseede kogu „Mõõk ja peegel” (1988) varem kahel-kolmel korral ja pean seda enda mõtlemise arengut silmas pidades väga oluliseks raamatuks. Nüüd „Mõõka ja peeglit” taas lugedes hakkas mul esimese asjana peas ringlema sõnapaar „poeetiline insener”. See sõnapaar jäi olulise märksõnana püsima…
-
Tekstmaakrid Keskriigis
Et kõik ausalt ära rääkida, tunnistan siinkohal, et 16.—22. septembrini viibisime „Loomingu” ülemtalitaja Janika Kronbergiga Hiinas, aga miks, sellest ei ole veel täpselt aru saanud. Tundub, et hiinalased on positiivse hõlmamise poliitika põhjalikult ette võtnud. Kultuuriministeeriumid ja saatkonnad korraldasid Shanghaist 220 kilomeetri kaugusel asuvasse Ningbo…
-
Õhtud pargis
*
Päike vajub Montsouris’ pargi puude taha, vana rohi tiigi ääres hakkaks nagu lõhnama.
Pikkade hallide juustega lillelises pluusis naine läheb ja naerab: tema koerake. . . .!
*
Noored muru peal kitarriga laulavad vana laulu. Vanad pingi peal laulavad kaasa — see on nende nooruse laul!
Järgmine kord, kolmekümne aasta pärast, laulavad…
