Seltskonna intuitsioon ei peta juba samal õhtul

minu isiklikud kogemused
ei ole kõige
meeldejäävamad
teisi on dramaatilisemaid
 
seltskond pani pahaks
hirmu hirmu hiiehalli
ärevust vaesust
kodanlikke kombeid
 
minu isiklikud kogemused
möödusid minust
nagu magav
kaubarong
 
mina jäin rongi
ja metsa vahele
üle need tumedad tormid
üle närvihood ümmargused
 
minu ema ei aidanud mind
sinu ema ei aidanud mind
tapeeti jäid irvakil
servadega augud
 
iga väljakukkunud hambaga
süvenes mu tumm viha
rongid olid pikad
sina isegi ei naernud
 
ei ole kõige
meeldejäävamad
sa pidasid korraks hinge kinni
ja sülitasid mulle suhu
 
värske soe lehmapiima lõhn
su rinnad punetavad
üle närvihood ümmargused
servadega augud


Kolm küsimust Guillaume Apollinaire’i haual

ei mingit võimalust
teistsuguse eluga võrrelda
ka enam
mitte mingit vajadust
 
ei mingit võimalust
kuivatada võõrast ihu tuules
harva soovideta
ja kuidagiviisi õnnelik
 
ei mingit võimalust
peituda oktoobri hakul
liiga pisikeste
akende taha
 
ei mingit võimalust
konnad hämaras
üle tee hüppamas
viimasel hommikul
 
ei mingit võimalust
ema rehmas käega
sõda riik tavad surm
palju vihma
 
ei mingit võimalust
isegi päevasel ajal
hämaras iseenda varjust üle
sageli päevade kaupa
 
ei mingit võimalust
mõttemängud
äraspidise maailmaga
leppida naisena
 
ei mingit võimalust
teistsuguse eluga võrrelda
ka enam
mitte mingit vajadust


Te olite kapi seinast eemale nihutanud aga see pole tähtis

ta luges iga raamatut
iga ajalehte
kui oma elu kirjeldust
tal tuli aina rohkem mõtteid
 
nii õppis ta iseennast
aegamööda tundma
nii õppis ta eirama
nii sugu kui surmatungi
 
mehe ülesannet see oli vanasti
vaid vormitäiuslik viirastus
mees see räbaldunud vaestemaja
olnuks siin haisugi passiivsest mõnust
 
mehe ülesanne see on olla nüüd
ja igavesti naine olla naine see rikkus
on sees ja väljas see rikkus
on häbematu klaar passiivne mõnu
 
ihuline vägivallata elulust
hoida korras sisemuse välimuse esik
kelder kui langetõbise algebra
triikimine minu jaoks on puhas rõõm
 
puhtast kaastundest
religiooni vastu
ilmus elektra igal kevadel
välja uue minatundega
 
ta ei rõhuta armastust
galaktika vastu
tervikuna millest inimene
on vaid üks osa
 
ta rõhutab armastust
naise vastu tervikuna
millest galaktika
on vaid üks osa


Kivi veri paber tuhk varjude veski

eeskätt vajan ma vabadust
vabadusest loobuda
aga märtsis mäletad
mõned juhud lõpevad traagiliselt
 
sa mäletad muidugi ei mäleta
keegi mäletab ikka see
kes solvatult afektis
ja siis tuled sina
 
hea elektra pai elektra
peta minda pelgajada
niku minda nikkujada
võta minda värisejada
 
ikka ei mäleta sa midagi
ma mõtlevat loogiliselt
ma mäletavat solvatult afektis
ma ei ole su imetav ema
 
järgmisel hommikul sa küsid
mis ma öösel tegin
ma muidugi teadsin mis ma tegin
kuid olen siis mina süüdi
 
ajasin habet loputasin hambaid
panen ennast riidesse
ennekõike vajan ma vabadust
suikudes rõske ja pilves
 
kuid häbi on ikkagi
see jäi nahaalustesse käikudesse
midagi halba juhtus ei juhtunud
mul on ju eksperimentaatori paberid
 
kes solvatult afektis mäletab
vabadusest loobuda traagiliselt katse
korras ma pole su imetav ema
häbi on ikka