$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Artiklid
-
Kui on meri…
Eda Ahi: „Sadam”.
„Verb”, 2017. 48 lk.
Eda Ahi luuletajakarjäär algas võrdlemisi tormiliselt 2012. aastal, kui tema esikkogu „Maskiball” pärjati Betti Alveri debüüdiauhinnaga. Ahi särtsuvaid riime on noorte autorite üldise vabavärsilisuse taustal korduvalt esile tõstetud ja teda on peetud Underi-Alveri-Kareva kanoonilise liini jätkajaks. Esimesel kolmel aastal avaldas…
-
Lisanduseks „Loomingu” juuninumbris ilmunud arvustusele „Aedade harimise kunst”
Peeter Helme kirjutab: „Kogu see kivikuhil, mida on kiusatus visata I. V. kapsaaeda, tuleb lihtsalt rahulikult nihutada Mudlumi omasse. Kõik need arvutud kokku-lahkukirjutamisvead, suurtähevead, stiilivead, lihtsalt näpuvead ja elementaarsed toimetamatajätmised (lausestruktuur ja kordused näiteks), mida nähes paistab autori taotlus samavõrra silma kui toimetaja suutmatus, viitsimatus…
-
Sild vaevavette
Ivar Sild: „Mutant kuurinurgas”.
„Ji”, 2017. 111 lk.
Ivar Silla luule on püsinud teenimatult varjus justkui värduja (lk 86) või mutant kuurinurgas (lk 29), millest viimases kogus kõneldakse. Kuna 2008—2016 vältas tema luules avaldamispaus, oli teda tormiliselt uueneval luulemaastikul ehk juba unustama hakatud. Silda on meie…
-
Improvisatsioonid mitmesugustel teemadel
Köster: „KrattPunktKomm”.Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 219 lk. „KrattPunktKomm” on tänuväärne teos erapooletu lähenemise praktiseerimiseks, sest isegi kui kõik teised teavad, kes on Köster, siis mina ei tea. On ju olemas ka naisköstrid, aga vaist ütleb, et on vist ikka meeskirjanik. Võib-olla peaks kõik eesti autorid sundkorras…
-
ILONA LAAMAN
II 1934 — 26. VI 2017
Luuletaja Ilona Laaman kuulus meile palju haritlasi, kirjanikke, kunstiinimesi ja poliitikuid andnud Laamanite, Poskade, Grünthalite ja Arderite suguseltsi. Tema isa oli ühiskonnategelane ja publitsist Eduard Laaman, kes arreteeriti ja hukati 1941. aastal, ema oli Tartu rahulepingu sõlminud Jaan…
-
Naised, kes ei püsi kodus (ega meedias)?
Pilk XXI sajandi hispaania, galeegi, baski ja katalaani proosale
Alustaksin kahe näitega lähiminevikust. Kui Clara Usóni romaan „Idakaare tütar” („La hija del Este”) — kolmeaastase dokumenteerimistöö vili — võitis 2013. aastal hispaaniakeelse proosa auhinna, tõusis päevakorrale avastus, et autor on esimene selle tunnustuse pälvinud naine pärast…
-
Hea annus hullust
Martti Kalda: „Viimsepäeva laupäeva hommikul”.„Tuum”, 2017. 280 lk. Martti Kalda on eelkõige tuntud orientalistina ja Orienti, selle reaalset või läänlaste kujutluses küpsevat müstikat kohtab lugeja ka Kalda novellides. Kuigi iga selle raamatu lugu on omaette ning autori teemade- ja tegelastering lai, moodustab teos siiski mingi omalaadse…
-
Olmest ja kirjandusest
Õige totter tundub, kui inimesi liigitatakse üksikute omaduste järgi. Totter, ent mitte tingimata vale. Näiteks eeldavad kallid kaaskodanikud, et loomeinimene pole iialgi autorooli puutunud. Ütlen ausalt, minagi kasvasin selle teadmisega üles. Kust ma selle võtsin? Vaevalt et keegi otsesõnu õpetas. Ameerikas ei oska keegi vist…
-
Luule ja tsivilisatsioon
Selle aasta juunis tegin luulereisi Itaaliasse Rooma lähistele, kus ligemale nädalapäevad vältas Mihai Eminescule ja Giacomo Leopardile pühendatud maailmaluule festival 36 poeedi osavõtul. Korraldajad olid Rumeenia luuletaja-õppejõud Ion Deaconescu Craiovast ja itaalia kunstnik-luuletaja Vincenzo Bianchi. Neid abistasid kaks Bukaresti tudengineidu, Tatjana ja Maria, suurepärased tõlgid…
-
Sõduri märkmik
Need siin on ühe sõduri, ilmsesti nooremohvitseri üleskirjutused tema märkmikust, mis leiti laiba juurest. Nime ei õnnestunud tuvastada. Üks terve kadunud maailm.
——
Jälle see roheline sõdurisärk üle pea venitada. Peaaegu kaks kuud ühtede ja samade riietega. Vormid mõnest kohast katki, mullased, verekriimulised. Kui pärast väljavahetamist üles…
-
Kas mees või naine? Mis tähtsust sellel on!
Agu Tammeveski: „Mööduvate päevade soolane ja magus. Seitse juttu ühe pealkirjaga”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 189 lk.
Mõnes mõttes olen ma ideaalne Agu Tammeveski arvustaja. Ma ei tunne teda isiklikult, ma ei tea temast kui inimesest mitte natukestki. Mälu nagu ütleks, et olen teda varem pisut-pisut…
-
Tühjusesse maetud koer
Siim Pauklin: „Viis ürgelementi ja koer”.
„Post Factum”, 2017. 152 lk.
Siim Pauklini teine luulekogu jätkab täpselt sealt, kus esimene pooleli jäi. Formaalselt keskendus esimene — „Aheldatud Jõgeva” (2011) — küll ühele ahistavale, aga ka naljakale ja veidrale Kesk-Eesti väikelinnale, teine seevastu metafüüsilistele ning kosmilistele objektidele…
-
Kuidas vastast mõnitada
Järgnev võiks olla metoodiliseks juhendiks algajatele kirjameestele ja -naistele, kes kavatsevad laskuda poleemikasse. On elementaarne tõde, et vastast tuleb halvustada, sest muidu võib ta meist parem olla. Selle vältimiseks on mitmeid vahendeid. Muidugi võib vastasele sisuliselt turja karata, tema väidete kallal urgitseda, aga siis kummitab…
-
Intervjuu: „Kirjandusministeeriumis“ 23. V 2017. Täisversioon
Mart Juur: Kas te oma raamatut „Pildi ilu rikkumise paratamatus” kokku pannes tekste muutsite või toimetasite?VIIVI LUIK: Kõiki ilmunud lugusid ma raamatusse sisse ei võtnud, siin-seal kustutasin mõne korduva lause, mõnikord asendasin ebatäpse sõna täpsemaga, kuid üldkokkuvõttes parandasin ja muutsin teksti väga vähe.M. J.: Kas…
-
Eesti luule vaskvanaema
Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii… Voorus on võidetult maas…” Vaskajastu naisluuletajatest nimetatagu kolme: Viivi…
-
Intervjuu: Minu lugu on minu lugu
ILONA MARTSON: Selle intervjuu lindistus algab „Pegasuse” kohvikus. Mis on selle paiga tähendus sinu elus? Kuulud ju sellesse põlvkonda, kelle noorusajal oli see n-ö kultuskoht.
LEELO TUNGAL: Eks praegu öeldakse jah, et „kultuskoht” — tookord ei kasutanud seda sõna keegi. Pärast keskkooli oli see lihtsalt üks…
-
Kuidas Eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid
Jaan Kaplinski
Kirjad sinna ja tagasi
Armas Oskar
Olen mõeld sulle kirjutada juba rohkem kui seitsekümmend aastat, mis on möödas meie viimasest südamlikust jutuajamisest, aga ikka on midagi vahele tuld. Sa ehk mäletad seda korda, see võis olla 1945. aastal, kui sa tulid sinna Eduri juukseärisse Riia mäel,…
-
Kirjutamisest, kirjastamisest ja kirjutatust kirjutamisest
Eesti kirjandusel on head ajad. Eestis kirjutamisel ka. Palgaliste kirjanike mõte ajab nii mõnelgi kodanikul kopsu üle maksa, ehkki loomeinimeste mitmeaastased stipendiumid on olemas enam-vähem kõigis Lääne-Euroopa kultuuriruumides, iseäranis Põhjamaades, kellega me ju muidu nii väga sarnaneda ihkame. Kui meil käib toetusega kaasas peaaegu et…
-
Asja ilust
On luuletajaid ja kirjanikke, kelle tekstid edastavad või loovad meeleolu, kutsudes kaasa elama ja tundma. On neid, kelle tekst on nagu võimas vool, kus sõnamass pöörleb või kihutab hirmuäratava kiirusega edasi, haarates kaasa lugejat, kellel pole enam võimalik sellest voolust kuivale pääseda. Aga on ka…
-
Teraapiline
„Ja nüüd võiksite rääkida näiteks oma lapsepõlvemälestustest.”Innustus noore naise näos peaks nakatama ringina tema ümber sätitud gruppi. Aga need kümmekond istuvad oma toolidel krampis ja kammitsetult. Porilane lendab põrinal üle ringisistujate peade ning suundub saali akna poole. Põrin kõlab suures kõledas ruumis võimendatult ja pinge…
-
Intervjuu: Natuke lapsik, natuke naljakas, natuke hirmus
Mudlumi esimesed jutud ilmusid 2010. aastal kultuuriblogis ZA/UM ja viimase paari aasta jooksul on ta avaldanud kolm proosaraamatut: esimene jutukogu „Tõsine inimene” (ZA/UM) ilmus 2014, sellele järgnesid burleskne jutustus „Ilus Elviira” (EKSA, 2015) ja jutukogu „Linnu silmad” (EKSA, 2016). Mudlum on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis ja…
-
luule
Loe mindI loe mindnagu luuletustloe kiirustamatahäälda iga silp väljatunne iga sõna keelelkaalu iga lause-liikme raskustja püüa tuumani jõudasa ju tahad aru saadavõibki mitut moodikirjavahe-märke võib jätta siia ja sinnakokku ja lahku võib kirjutada üsna meelevaldseltlõplikud tähendused selguvad ükskord hiljem loe mindoma temposminu temposmängi hüüdsõnadeonomatopoeesiakajade ja pausidegaloe mind II loe mindnagu…
-
Mari kiusatus
Kiusatusi on õige mitmelaadseid. Tänapäeval räägitakse ennekõike kiusatustest, mis seostuvad toitumisega — maitseelamus näib olevat üks praeguse aja suurimaid ahvatlejaid. Kuid muidugi on kiusatuseks ka uued riided ning muu tarbimise ja kehaga seostuv atribuutika. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib kiusatust kui „tugevat tahtmist, iha teha…
-
Suure Poobsi vaikimine
Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.
Miks tema? Sest kui…
